Kellele esitada kahjunõue?

Selge huvide konfliktina näib asjaolu, et Ignar Fjuk on määratud ASi Eesti Raudtee erastamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni esimeheks. Seega on Fjukil suurepärane võimalus tendentslikult ja erapoolikult uurida iseenda tasulist tegevust erastamisagentuuri nõukogu liikmena. Iseenda vastutuse varjamiseks ongi Ignar Fjuk asunud kahtlase väärtusega rünnakule.

Artiklis esitab Ignar Fjuk kummalise väite, mille kohaselt ?... olid raudtee erastamise farsiks muutmise ohjad nõustamise kaudu siiski konsultatsioonifirma GIBB Ltd. ja advokaadibüroo Tark & Co käes.? Väide ei vasta tõele, kuna nõustajatel puudus igasugune pädevus langetada otsuseid Eesti Raudtee erastamisprotsessis. On arusaamatu, et Ignar Fjuk riigivõimu tasulise teostajana väidab enese täielikku abitust ja sõltuvust nõustajatest. Mille eest siis riik Fjukile tasu maksis, kui erastamise läbiviimisel väidetavalt ?ohjad olid nõustajate käes??

Jääb arusaamatuks, milles Fjuk konkreetselt advokaadibürood Tark & Co süüdistab. Advokaadi tegevuse alus on kliendi poolt saadud ülesanded ja käsundid. Seega on advokaat kliendi suhtes nn abistava tähtsusega isik, kes tegutseb vaid siis, kui klient seda soovib, ja kelle soovitusi arvestatakse vaid siis, kui klient seda soovib.

Kindlasti ei saa ükski advokaat osaleda riigiorgani, antud juhul erastamisagentuuri nõukogu otsuste vastuvõtmisel ega määrata selliste otsuste sisu. Advokatuuriseaduse §43 on ühe olulisema advokaaditegevuse sõltumatuse tagatisena sätestatud põhimõte: ?Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga.?

Kui advokaat esindab nt seoses erastamisagentuuri nõukogu otsusega algatatud kohtuasjas riiki, siis esindabki ta riiki ja mitte iseennast, nagu näib arvavat Ignar Fjuk.

Lõpetuseks peab parandama ka Ignar Fjuki artiklis ilmnenud faktivea: nimelt ei ole riigikohtu halduskolleegium oma 20. juuni 2002. a kohtulahendis teinud valitsusele ettekirjutust hinnata kõigi nende isikute vastutust, kelle tegevus või tegevusetus viis ebaseaduslike erastamisotsuste vastuvõtmisele. Kuna riigikohtu otsus käsitleb ainult ühte erastamisagentuuri nõukogu otsust ja mitte Eesti Raudtee erastamisprotsessi tervikuna, siis jääb arusaamatuks, miks Ignar Fjuk viitab mitmuses ?erastamisotsustele.?

Teiseks on väär Ignar Fjuki väide, nagu oleks erinevad kohtud erastamisagentuuri nõukogu 13.12.2000. a otsusega seonduvat ühtemoodi mõistnud. Tegelikult oli tegu väga keerulise vaidlusega, kus erinevad kohtuastmed lahendasid vaidlust erineval viisil. Oluline on ka see, et riigikohus ei ole oma otsusega tuvastanud kellelgi kahju olemasolu või kellelgi kahju hüvitamise kohustust.

Kui aga Fjuk näeb erastamisagentuuri nõukogu otsustes mingeid probleeme või kellelegi kahju hüvitamise kohustust, peaks Ignar Fjuk iseendalt kui erastamisagentuuri nõukogu liikmelt küsima: kes vastutab erastamisagentuuri nõukogu tegevuse eest?

Autor: Andres Suik