Piimakvoodid tõotavad ahvatlevaid tehinguid

OÜ Järva PM tegevjuht Tõnis Leetjõe tunnistab, et ettevõtet huvitavad väiketootjad on välja valitud ning lähiajal tehakse neile pakkumine. Kes sellesse ringi kuuluvad, ei soostu Leetjõe veel avaldama. ?Nad omavad kuni 300 lüpsilehma, tootmine asub Järvamaal ning on ebaefektiivne,? täpsustab ta.

?Soovime oma karja suurendada 2000 veiseni, et saaksime meile kuuluvat maad efektiivselt kasutada.? Praegu omab Järva PM 900 lüpsilehma, keda lüpstakse kolm korda päevas ja kes sellest aastast enam karjamaal ei käi. Ameerikas põllumajanduskogemusi omandanud Leetjõe sõnul näitavad uuringud, et kolmas lüps suurendab piimatoodangut kuni 20 ja loomade väljas käimisega läheb ligi 40 karjamaast kaotsi. Tootmiserinevus seisneb ka selles, et traditsioonilisel viisil heina ei tehta. Tugevalt väetatud heinamaid niidetakse suve jooksul neli korda, et valmistada silo.

?Asi pole nutmist ja vingumist väärt, põllumajandusele tuleb läheneda nagu igale teisele ärile, mitte nagu eluviisile,? selgitab Leetjõe põllumajandusliku suurtootmise motiive. ?Meie nägemus on läbi investeeringute muuta tootmine efektiivseks.? Eelmisel aastal investeeris Järva PM tootmisse rohkem kui neli miljonit krooni, sellel aastal investeeringud jätkuvad, jäädes samasse suurusjärku. Investeeringute abil kaasaegsesse tehnoloogiasse ja tootmise laiendamisest loodab Järva PM kokku hoida 30-40 praegustest kuludest ning viia piimakilo omahinna ühele kroonile ja kaheksakümnele sendile.

Samas on tootjad Leetjõe sõnul pandud sundseisu, sest tootmisele on enne kehtestatud nõuded, kui selguvad kvoodid. ?Võib tekkida olukord, kus toota tohib, aga müüa mitte,? ütleb Leetjõe, kes hindab Euroopa turgu magusaimaks ning ka ainsaks turuks, mis tagab võimaluse investeerida omavahenditest. Euroopa turul on piima kokkuostuhinnad püsinud jätkuvalt kõrgemad kui maailmaturul, Eesti turule ei mahu aga kõik siinsed piimatootjad ära.

900 lüpsilehma omanik Põlva Põllumajandusosaühing plaanib samuti karja laiendamist, kuid eelkõige omakasvatatud noorloomade arvel. ?Ühineda või noorloomi osta ei ole praegu plaanis,? ütleb Põlva POÜ loomakasvatuse juht Jaak Hindrikus. Hindrikus leiab, et eesseisev kvootide jagamine mõjutab tugevasti ettevõtte majandusolukorda, sest kvoodi suurust ja jagamise põhimõtteid teadmata ei võimalik ette näha, mida tulevik toob.

?Keegi ei oska sada protsenti öelda, kuidas piimakvoote piirkondade ja tootjate vahel jagama hakatakse,? kirjeldab PPF Nurme OÜ juhataja Kalle Kompus praegust seisu. Väiketootjate ees seisavad ka üldisemat laadi probleemid, millest olulisimad on majandamise efektiivsus, piiratud arendamisvõimalused ja suur tööjõu osakaal. ?Ei ole mingit vahet, kas pidada 100 või 400 lehma, tööjõukulu on sama,? räägib Kompus.

PPF Nurme OÜ plaanib piimakarja noorloomade ja lehmade ülesostmise teel suurendada neljasajani, praegu on teravilja- ja piimatootjal 116 lehma. Suuremahuliseks ja kiireks laienemiseks napib Kompuse sõnul vahendeid, sest pangad maad ja tühjasid tootmishooneid tagatisena ei tunnista. ?Kui on loomad laudas sees, siis veel, kuid tühi laut on täiesti väärtusetu,? ütleb Kompus.

Kompus ennustab, et lähiaastatel tekivad Eestis analoogselt Soomega tugitoolitalunikud, kel ise toota ei tasu, kuid kes teenivad elatist neile eraldatud kvootide müügist.

Harjumaa talunik Laur Oopkaup kinnitab, et on kvoodiärist Euroopa Liidu maades kuulnud. ?Meil puudub vastav kogemus, kuid eestlased on üsna varmad õppima.? 250 lüpsilehma omav mees ei kavatse karja suurema kvoodi saamiseks laiendada. Kvoodi väljakauplemist ja edasimüümist peab ta pigem sulitembuks kui äriks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ekspert Katrin Laos välistab tugitoolitalunike tekke järgmise aasta jooksul. ?Esimesel aastal ei saa kvoote osta-müüa, hiljem tõenäoliselt vabaturg tekib.? Aasta möödudes peale esimeste kvootide jagamist vaadatakse need ümber. Et saada suuremat kvooti, peab tootja tõestama suuremat müüki või tegema tootmisse investeeringuid.

2003. aasta müügikvoodid arvestatakse tootjate müügimahu alusel piimatööstustele vahemikus 1. aprill 2001 kuni 31. märts 2002, esimesel kvootide rakendamise aastal ületootmise eest trahve ei tule. Lõplikud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud siseriiklike kvootide jaotamise kohta jõuavad põllumajandusministeeriumi septembris.