Ehitushuviliste tähtsündmus Kotkas

Huvitavaks teeb messi asjaolu, et uute ehitusmaterjalide ja ?tehnoloogiatega, sisustustoodete ja haljastusnippidega saab tutvuda valmis keskkonnas ? mess võtab enda alla kokku 20 hektarit mereäärset maad Hirssaares, kuhu on ehitatud 28 eramut, paarismaju, ridamaju ning ka korterelamuid. Loomulikult on rajatud ka teed, haljasalad ja tänavavalgustus.

Mitmed valmismajad ja ehitusmaterjalid, mida messil näha olevates hoonetes kasutati, on kättesaadavad ka Eestis ? näiteks valmismajade müüjad Kastelli Talot, Herrala Talot ja Lapponia House, samuti Lafarge Tekkini katusekivid ning Wirsbo vesipõrandaküte. Messimajad on ka täielikult sisustatud, seega näeb seal köögi- ja vannitoamööblit, tubade sisustusest rääkimata.

Ükski ehitusalane mess ei pääse tänapäeval mööda keskkonnasõbraliku ehituse teemast ? nii ka Kotka elamumess. Kogu messiküla ehitamine toimus ümbritsevat looduskeskkonda maksimaalselt arvestades, sealjuures kasutatakse ka tuuleenergiat, mis mereäärset asukohta arvestades väga asjakohane on.

Kuna Soome uuselamurajooniturg on 50 aasta vanune ja Eestis kõigest seitsme aasta vanune, siis on soomlaste kogemusest nii mõndagi kõrvataha panna, ütles Uus Maa hindamisgrupi juht Eero Olander. ?Kuna elamukultuur ja ehitustraditsioonid on meil soomlastest erinev, siis otseselt maju kopeerida ei saa, küll aga saame õppida kasutama soomlaste poolt juba kasutusel olevaid erinevaid materjale ja vastavalt sellele ka pakkuda parimat hinda.

Otseselt kontakte messilt ei leia, ega ka otsigi, ütles Olander. Eesmärk on tutvuda erinevate lahendustega, kuidas maja ehitati, millist materjali kasutati, miks just seda materjali kasutati, miks ühte materjali propageeritakse rohkem kui teist jne. Majadest tervikuna me huvitavad pole, kuna Eesti ehitustraditsioon on erinev. Kõige suuremat kasu saab messilt just hinnakujunduse poole pealt. Võrreldes erinevaid ehitustel kasutatavaid materjale saab selge pildi, milliseid materjale kasutades on odavam ehitada, millistel juhtudel kallim, millistel juhtidel aga saavutatakse aja võit ja millistel juhtudel on mõttekam valida kallim lahendus. Ei tohi unustada, et iga objekti materjalide kasutus sõltub paljuski objekti asukohast, mistõttu ei saa alati kõige odavamat teed minna. Vastasel juhul võib lõppkokkuvõttes isegi odavam lahendus tunduvalt kallim tulla, nentis Olander.

Hea näide, kus odavam varjant läheb lõppkokkuvõttes väga kalliks maksma on esimesed uusealmurajooni majakrbid. Kõige enam heidetakse neile ette, et majakarp on liiga madalad, mis välistab juurdeehituse katusekorrusele. Ainus võimalus on maja ümberehitada, mis on aga sama kallis kui uue maja ehitus. Tunduvalt odavam oleks olnud ehitada kohe majale viilkatus.

Tunduvalt julgemalt võiks eestlased üle võtta ka skandinaavjas tihti kasutatavat puitehitust. Eestis levib arvamus, et maja peab olema kapitaalne - uhke telliselamu. tegelikult on aga tegu kapitaalse elamu illusiooniga, kuna kasutatakse puitkonstruktsioone. See aga on kõige hullem variant, kuna aastate pärast kui hakkab lagunema, võib sein olla tugev, kuid terve kontruktsioon tuleb välja vahetada, nentis Olander.

Kinnisvaraarendajad huvituvad veel ka soomalste kogemusest massehitustel ja üksikprojektel. Milline on nende ehituste hinnasuhe, mida eelistada, et võidaks nii arendaja kui ka tellija.