USA keskpanga hindamismudeli (Fed?s Stock Valuation Model) järgi on USA aktsiad hetkel umbes 24 alahinnatud, mis tähendab suurimat alahinnatust pärast 1979-1980 aastat.
Kuigi USA keskpank ei pea antud mudelit ametlikult enda aktsiate hindamismudeliks hakkas seda ?Fedi (USA keskpanga) mudeliks? kutsuma Prudential Securities strateeg Ed Yardeni, kui USA keskpank teatas 1997. juulis kongressile, et ta antud mudelit järgib.
?Fedi mudel? võrdleb USA valitsuse 10aastase võlakirja ja S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete (hõlmatud praktiliselt kõik USA suuremad sektorid ja ettevõtted) keskmist tulusust, mis idee poolest peaks olema enam vähem võrdsed.
Võlakirjade tulusus
Valituse võlakirjade tulususe saab kätte tavaliselt igast suuremast igapäevasest USA võlakirjade või aktsiaturgude ülevaatest ning antud tulusus näitab palju investor aastaga teenib kui ta võlakirju kuni nende kustutamiseni enda käes hoiab.
Näiteks, USA 10aastase valituse võlakiri lõpetas esmaspäevase kauplemispäeva 102,31 dollaril, mis annab tema lunastamiseni keskmiseks aastatulususeks 4,63.
Aktsiate tulusus
Aktsiate tulususe saab siis, kui tulu aktsia kohta jagada läbi aktsia turuhinnaga. Ehk see võrdub täpselt ümberpööratud P/E (hinna/tulu) suhtega ning näitab palju investor aktsia kohta tulu aastas teenib.
Kui aktsiate hinnad tõusevad kiiremini kui oodatav tulu aktsia kohta, siis aktsiate tulusus langeb. Kui aktsiate tulusus langeb allapoole võlakirjade tulusust siis peetakse aktsiaid ülehinnatuks. Kandev mõte ?Fedi mudeli? puhul on see, et ei maksa osta suure riskiga madalama tulususega aktsiaid kui praktiliselt riskivabadelt võlakirjadelt saab suuremat tulu.
Hetkel on S&P 500 indeksisse kuuluvate aktsiate keskmine P/E (hinna/tulu) suhe selle nädala analüüsikeskus First Calli rapordi andmeil 16,5. See teeb aktsiate keskmiseks tulususeks 6,06 (ehk 100/16,5).
Seega on Fedi mudeli kohaselt aktsiad võlakirjade suhtes alahinnatud 24 (4,63/6,06-1), mis on Prudentiali strateeg Ed Yardeni sõnul suurim alahinnatus pärast 1979-1980. aastat. Samas võib siia kõrvale tuua fakti, et USA aktsiate keskmine P/E suhe on olnud läbi ajaloo 15ne ringis.
Fedi mudeli kitsaskohad
Nii nagu iga aktsiate hindamise mudel pole ka ?Fedi mudel? täiuslik. Mudelil on kaks probleemset külge.
Esiteks võetakse S&P 500 ettevõtete kasumiprognoosideks järgneva 4 kvartali konsesuslikud kasuminumbrid. Viimaste aastate jooksul pole aga ettevõtted suutnud teadupoolest neile ülesseatud prognoose täita ja samas on ka küsitav kas uskuda raamatupidamistrikkide tõttu enam ettevõtete majandustulemusi.
Teiseks võib täpselt kaks kuud tagasi 5,3 tulusust pakkunud USA valitsuse 10aastase võlakirjade tulusus praeguselt madalt tasemelt tõusma hakata. Selleks on vaja märke USA majanduse taastumisest, mis paneks riigi keskpanka intressitasemeid tõstma.
Õnneks viimase 40 aasta madalaimal 1,75 tasemel oleva USA keskpanga baasintressi tõstmist aktsiaturgudel lähiaegadel ei oodata. Loodetakse, et praegune madal intressitase tugevdab majandust, mis praegu vaarub savijalgadel ning on kiiresse langusse lükanud ka USA dollari.
Fedi mudel läbi ajaloo
Investeerimispank Prudentiali näidete varal on Fedi mudeli suured hälbed läbi ajaloo tavaliselt korrigeerunud. Kui 1987. aasta augustis näitas ?Fedi mudel?, et indeks on 34 ülehinnatud, siis kolme kuu pärast oli indeks juba 30 kukkunud.
2000. aasta märtsis, kui S&P 500 indeks liikus oma rekordtasemel 1530 punktil olid aktsiad antud mudeli põhjal 52 ülehinnatud. Kuigi kolme kuuga langes indeks vaid 3 oli aasta pärast juba langust 23 ning hetkel liigub indeks juba 920 punkti lähistel.
Elame näeme, kas ja kuidas ?Fedi mudel? end seekord õigustab. Kas hakkab börs tõusma või hakkavad firmade uued pessimistlikud noodid madalaid aktsiahindu õigustama.