- OMX Baltic0,08%319,07
- OMX Riga0,28%980,42
- OMX Tallinn0,19%2 232,88
- OMX Vilnius−0,31%1 504,85
- S&P 5000,59%7 811,54
- DOW 300,83%51 654,95
- Nasdaq 0,64%27 366,17
- FTSE 1001,06%10 552,05
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,44
- OMX Baltic0,08%319,07
- OMX Riga0,28%980,42
- OMX Tallinn0,19%2 232,88
- OMX Vilnius−0,31%1 504,85
- S&P 5000,59%7 811,54
- DOW 300,83%51 654,95
- Nasdaq 0,64%27 366,17
- FTSE 1001,06%10 552,05
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Allilma areng Eestis
Organiseeritud kuritegevus kaasaegses tähenduses sai Eestis hoo sisse 1980. aastate lõpus. Toona lõid ettevõtlusest tekkinud raha, selle saamise tehingute hämarus ja ühiskonna kahetine suhtumine ettevõtjatesse soodsa pinnase organiseeritud kuritegevuse kasvule. Allilma kuritegelik kasum tuli peamiselt väljapressimistest ja nn katusepakkumistest. Eesti eripära oli tollal ettevõtluse kiirem areng võrreldes Nõukogude Liidu teiste piirkondadega ning Eesti geograafiline asend kui Venemaa värav Euroopasse.
Seadusandluse ja majanduse korrastumine ja õiguskaitseorganite edukas töö nn kantpeade paljastamisel, kuid ka iseseisvumisega tekkinud uued võimalused viisid 1990. aastate keskel allilma peagi ka Eestis traditsiooniliste tuluallikate juurde: raha hakati teenima illegaalselt relvakaubanduselt ja narkoärilt; kontrolli alla võeti prostitutsioon ja hasartmängute korraldamine; mõeldi välja erinevaid maksu- ja aktsiisipettuse skeeme.
Üha enam võtsid kurjategijad kasutusele ka varifirmasid ja ettevõtteid. 1995. aastaks oli tekkinud olukord, kus Eestis tegutsevad kuritegelikud grupid olid suutnud ?kõrvale panna? suured rahasummad ning seda illegaalselt saadud kapitali hakati legaliseerima ettevõtluses. Laiemalt hakkas toimuma rahapesu.
Kaitsepolitseiameti peadirektori Jüri Pihli ettekandest 3.?4. mail 2001 ettevõtte julgeoleku konverentsil
Märgatav on selge langustendents nii plahvatuste arvu, hukkunute kui ka tekitatud materiaalse kahju osas. Kui 1995. a pandi Eestis toime rekordilised 81 plahvatust (10 hukkunut), siis 2000. a registreeriti vaid 31 plahvatust (2 hukkunut). 2001. a vähenes plahvatuste arv 25ni. Pommiähvardusi tehti 2001. a 214. Kuigi keerukate plahvatuste avastamine võib võtta aastaid, on siseriikliku turvalisuse tagamiseks siiski oluline õiguskaitseorganite operatiivne tegutsemine vahetult plahvatusele järgneval ajal ning siit tulenev plahvatuse võimalikult kiire avastamine.
2001. a algatati kaitsepolitseis lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise või üleandmise suhtes 19 kriminaalasja, millest 7 saadeti kohtusse arutamiseks, veel 5 asja on kohtusse saatmisel, 3 lõpetati ja 4 on menetluses. Kokku avastati ja tehti kahjutuks 4 omavalmistatud lõhkeseadeldist. Läbiviidud operatsioonide käigus konfiskeeriti 16,244 kilogrammi lõhkeainet (võrdluseks: 2000. a 25,5 kilogrammi), 15 granaati, 11 sütikut ja 17 elektridetonaatorit. Lisaks sellele võeti kurjategijatelt ära 3 (2000. a 8) töökorras lõhkeseadeldist.
Kaitsepolitseiameti 2001. a aastaraamatust
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele