PM: Kriminaalhooldajad otsivad kurjategijaile tööd

Justiitsminister Märt Raski sõnul on alternatiivne karistusmeetod vanglakaristusest kuni kümme korda odavam: kui üks vang läheb riigile maksma ligi 55 000 krooni aastas, siis üks kriminaalhooldusalune maksab üksnes 5000 krooni aastas, kirjutab Postimees.

?Loomulikult on kannatanu vihane ja tahab kurikaela kohest kinnipanemist, ent samas on nende ümberkasvatamist võimalik ka odavamalt teha,? ütles Rask eilsel kohtumisel ajakirjanikega.

Seni on viieaastane kriminaalhooldussüsteem aidanud kurjategijatel leida tööd vaid siis, kui kohus on süüalusele määranud töö lisakohustusena. Uus seadus võimaldab kurikaeltel aga ühe kinnipidamispäeva asemel teha neli tundi üldkasulikku tööd.

Raski hinnangul võib see suhe saada probleemiks juhul, kui inimesel on töökoht olemas või ta õpib. ?Ta teeb seda ju oma vabast ajast, olles kohustatud õpinguid jätkama või tööl käima - ajaliselt võib see koormus väga suureks minna,? lausus ta.

Tallinna linnakohtu Mustamäe kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kase sõnul on nende senised nn kliendid istutanud puid, värvinud aeda, teinud lasteaedadele sisekujundust, meisterdanud mänguasju, olnud abiks kodutute öömajas ning valmistanud isegi torte.

Raski sõnul kaasatakse karistust asendava töö leidmiseks ka omavalitsusi ja mittetulundusühinguid, mõningad eellepingud on tema kinnitusel juba ka sõlmitud.

?Nad hakkavad tööle haiglates, löövad kaasa tänavakoristustel või teevad tööd HIV-positiivsetega,? loetles Rask vanglast vabanenute võimalikke töökohti.

Mustamäe kriminaalhooldusametnik Kadri Martens möönis, et hoolimata ministeeriumi plaanist kaasata seesuguste tööde tegemiseks linnajuhte ja MTÜsid on vara arvata, et kurjategijaid nii lihtsalt näiteks tänavakoristustöödelt leidma hakkab.

?Väga paljud asutused ja ettevõtted, sealhulgas ka linnaametid, lihtsalt kardavad neid ja loobuvad turvalisuse huvides koostööst,? rääkis Martens.