Kälid panevad pillid kotti

?1. septembriks tuleb rekonstrueerida kogu majapidamine,? rääkis OÜ Kälid tegevdirektor Aivar Liiv. ?Koos kunagi võetud regionaalpoliitilise laenuga tähendaks see umbes 3 miljoni kroonist väljaminekut ja seda ei julge omanikud enda kanda võtta.?

Omanikke sunnib investeeringu tasuvuses kahtlema tõsiasi, et aastas saaks laenu maksimaalselt tagasi maksta umbes 300 000 krooni ulatuses. ?Sisuliselt maksaksime laenu paarkümmend aastat,? ütles Liiv.

Euroraha, mille eest põrandad siluda ja kaela kukkuda võivat lage kohendada, läks Kälidest mööda. ?38st toetust saada soovinud ettevõttest sai seda vaid kolm,? sõnab Liiv asjatuks osutunud mitme sõrme paksusele dokumendipakile osutades.

Praegu valmib Leedevälja nime all vaid Eestis müüdav toodang käsitööna. ?Masinaid pole mõtet osta, ei tea ju, millal mõne toote järgi võib nõudlus kaduda või tekkida,? lausus Liiv.

Lisaks vaevab Kälisid see, et nn rahvuslik kalatoodang on sattunud löögi alla: suitsukala sisaldab praeguste normidega võrreldes liiga palju kantserogeenseid aineid ja seda toota ei tohiks ? kuigi mingil vaikival kokkuleppel tootmine veel käib. Alles hiljuti vabanesid Balti mere kalad kantserogeensuse süüdistusest.

Laenust ja investeerimisest loobumine tähendaks, et aasta lõpuni loodavad Kälid tootmist eriloaga üleval hoida, selle aja jooksul aga koondada kõik 20 töötajat ja siis laiali minna. ?See aga tähendab, et 20 töötut oleks juures, riigil 1,5 miljonit saamata ja 1,2 miljoni kroonine laen jääks ka tagasi maksmata,? sõnas Liiv.

Musta stsenaariumi kõrval on kahe kälimehe asutatud OÜ-l Kälid ka heledamaid. Näiteks tuntakse Norrast huvi selle vastu, et praegu heeringa ja räime järele lõhnavates ruumides hakata krevette puhastama ja praegused töötajad saaksid tööle jääda.

Teise võimalusena ostab keegi ära Leedevälja kaubamärgi ja retseptuuri, kuhu kuuluvad näiteks ka lõhenahast krõpsud. Kolmandaks võivad Kälid mõne kohaliku ettevõttega ühineda, näiteks suurtootja Saaremaa tsehhiks saada.

Hääbumisohus kalatööstus hakkas Leedevälja nime all tegutsema 1994. aastal, üritades valmistada ja müüa hinda tõusnud ahvenafileed. ?Toona oli aeg, kus kalafirma raamatupidajatel kadusid tihti spordikotid raamatupidamisdokumentidega,? meenutas Liiv.

OÜ Leedevälja jättis ellu uudne vaakumpakend, millesse hakati kõiksuguseid kalatooteid pakendama. ?Ja üllatav küll ? neid osteti,? sõnas Liiv.

1996-97 muututi juba eksportöörideks, võeti sihiks Venemaa, Ukraina, Valgevene, Moldaavia, Läti. Mööda pükse ei saadud vaid Moldaavias ja Ukrainas, mujalt jäi raha saamata. Läände polnud plekist konservikarpides toodangut ehk nn kuulipildujakettaid mõtet müüa. ?Sinna oleks pidanud avaja ja kasutamisõpetuse juurde panema,? rääkis Liiv.

1998. aastal läks OÜ Leedevälja pankrotti, aga Aivar Liiv ja tema kälimees Rain Riim ostsid varad pankrotipesast üles ja hakkasid taas kala töötlema, seekord OÜ Kälid nime all. Tänaseks on võlad peale kunagise 1,2 miljoni kroonise regionaallaenu ära makstud.

?Paistab, et Eestist ja kogu Baltikumist üks reservaat tuleb,? rääkis ta. ?Jookseme siin kadakate vahel, muhu kördid seljas, teeme sauna, pruulime koduõlut ja laseme end raha eest pildistada,? lausus Liiv.