Oma investeerimispõhimõtetest kinnipidamine on LHV-le kõige olulisem. Sõltumata investeeritava summa suurusest on investeerimispoliitika alustalad ikka samad.
Rahvusvaheline investeerimine
Rahvusvaheline investeerimine on vajalik, välistades ühe riigi või regiooniga seotud riske.
Hajutatud investeerimine
Investeeritakse hajutatult, et ühegi ettevõtte ?kukkumine? ei mõjutaks oluliselt kliendi portfelli. Kõige paremaks hajutatud investeerimise vahendiks on indeksiaktsiad ehk aktsiad, mille hind liigub sarnaselt turuindeksiga (teisisõnu, väikeste tõusude ja mõõnadega, kuid ikka stabiilselt suunaga üles).
Ühe sellise indeksiaktsia koosseisus võib olla tuhandeid ettevõtteid, sõltuvalt sellest, millise indeksiga on tegemist. Tulemus on aga igal juhul kindlam kui üksikaktsiaid noppides. Seda kinnitavad ka USA ja Suurbritannia pensionifondide baasil koostatud uurimused.
Passiivne investeerimine
Üheks põhimõtteks on passiivne investeerimine, kuna ei LHV ega ka keegi teine suuda turgu ?üle kavaldada? ning tippude ja põhjade leidmine on praktiliselt võimatu.
Rahvusvahelisele statistikale tuginedes on LHV veendunud, et parima tulemuse annab reeglitest kinni pidamine ja fikseeritud varade jaotuse hoidmine.
Passiivse investeerimise osa on ka see, et LHV ei eelista ühe ettevõtte aktsiaid teisele ning investeerib läbi turuindeksite. Põhjus selleks on väga lihtne: maailmas on üle 10 000 ettevõtte ning keegi ei jõua neid pidevalt analüüsida ning paremaid välja valida ? seega milleks üritada võimatut?
Klientide seisukohast on oluline teada, et erinevalt teistest pole prognoositav tootlus LHVs lihtsalt aluseta lubadus, vaid see tugineb konkreetsetele faktidele.
Kuna indeksitel on olemas pikk ajalugu, saame me rääkida ka nende tulevikust. Ükski teine strateegia sellist prognoosimisvõimalust ei oma, kuna see, mis töötas minevikus, ei pruugi seda vältimatult ka tulevikus teha.
Mudeli ajalooline tootlus on 7,5%
LHV Aktsiapensionifondi näol on inimesele tagatud kõrge pikaajaline raha juurdekasv. Fondi mudeli ajalooline tootlus on olnud ca 7,5%.
Kuna raha on paigutatud välismaistesse aktsiatesse, osaletakse kogu maailma majanduse kasvus. Aktsiapensionifondi läbi on investorite rahad hajutatult paigutatud ligi 3000 maailma juhtivasse ettevõttesse.
Soovitame LHV Aktsiapensionifondi inimestele, kelle jaoks on oluline raha pikaajaline kõrge tootlus ning kes ei soovi aktsiaturgudel riske võtta, vaid pigem usaldavad spetsialiste, kes raha kindlalt ning passiivse investeeringu läbi kasvatavad.
Kuna tegemist on investeeringuga tulevikku, saab LHV omalt poolt pakkuda Eestis kõige pikemaajalist investeerimiskogemust.
Mulle meeldib LHV Aktsiapensionifondi puhul strateegia selgus.
Samas kohutab mind jutt indeksite stabiilsest ülesliikumisest. Viimasel ajal on rahvusvahelised aktsiaturud olnud languse teel. Langus on börsil sama loomulik nagu tõus. Jaapani Nikkei on liikunud stabiilselt languse suunas juba 12 aastat. Pideva ostmise strateegia tundub sel puhul enesetapuna.
Indeksi liikumist jälgivad fondid (ehk indeksiaktsiad) tunduvad sobivat tõusval turul, kus sa ei suuda ette näha, millisel firmal võib hästi minna. Nii võid saada positiivse üllatuse osaliseks mõne firma puhul, mida muidu poleks osanud osta. Langeval turul tuleb ka ette üllatusi, kuid pigem negatiivseid, mis viivad indeksifondi väärtust alla.
Tavaliselt makstakse fondihaldurile selle eest, et ta teeks võimalikult häid otsuseid, seda nii investeeritavate objektide valiku kui ka ostude-müükide ajastamise osas. See ei ole kerge töö. Enamik fonde ei suuda indekseid lüüa. Kuid indeksifondi osakuid omav fond ei teeni sama palju kui indeks ? see on meetod, kuidas jääda alla indeksitootlusele.
Nimelt peab LHV Aktsiapensionifond hakkama maksma ostetavate indeksiaktsiate eest omakorda teisele fondihaldurile teenustasu (0,2?1%). Muidugi ei pea sel juhul vaeva nägema konkreetsete firmade väljavalimisega, kelle aktsiatesse investeerida. Samuti pole vaja tegeleda sellega, et oodata, millal on aktsiad odavad, kuna keegi seda ei oska. Selle asemel ostetakse kogunenud raha eest regulaarselt fondiosakuid ja ka võlakirju.
Autor: Kairi Veere