Geograafiline asend loob eelduse kasvuks

1998. a maailmapanga Washingtonis toimunud aastakonverentsil esitatud aruandes arenevate maade majanduse kohta väitsid Harvardi teadlased Jeffrey Sachs ja John Luke Gallup, et riikide majanduslik areng sõltub eelkõige riikide geograafilisest asendist. Uuringute tulemused kinnitasid, et ligi 50% rikaste ja vaeste maade erinevusest on tingitud kahest faktorist: 1) juurdepääsust meresadamatele ja 2) tervislikust kliimast, mis ei lase levida massilistel haigustel.

Sachsi ja Gallupi uuring võimaldab riikide valitsustel võtta tarvitusele meetmeid oma maade majandusliku olukorra parandamise planeerimiseks, et leevendada pingeid, millised võivad tekkida riikide keskvalitsuste ja nende omavalitsuste vahel. Paljud majandusteadlased on väitnud, et riikide erinev majanduslik areng on tingitud eeskätt loodusvaradest ja kliimast. Eelmise sajandi viimase kümnendi jooksul on aga ilma teinud kultuuriteooriad, millede mõjul on osa analüütikuid ja rahvusvahelised investeerijad leidnud, et mõned kultuurid on määratud edenema, samas kui teised on määratud hävingule. Väga pragmaatiline ja julm lähenemine.

Sachsi-Gallupi analüüs vastandab niisuguse seisukoha kahest aspektist. Ühelt poolt lisab see majandusliku mõjuga faktorite ritta juurdepääsu sadamatele. Tulevikus laevanduskulud langevad jätkuvalt, toimub majanduslik integratsioon ja spetsialiseerumine just nende riikide vahel, kes võivad pidada kaubavahetust meritsi või suuremate jõgede kaudu. Teisalt ründavad teadlased ideed, et kultuur iseenesest seletab majanduslikku edukust. Sachs ja Gallup väidavad, et majanduskasvust huvitatud valitsused peaksid välja arendama oma sadamatevõrgu või kui endal sadamad puuduvad, siis transpordisüsteemi, mis laseks neil teiste riikide territooriumil paiknevate sadamatega ühendust pidada. Kuna rahvusvahelise kaubanduse tähtsus järjest kasvab ja veetranspordi kulud on võrreldes teiste transpordiliikidega langenud, siis võivad oma majandust spetsialiseerida ja jõukust koguda riigid, kes mainitud ülesandeid täita tahavad ja suudavad. Vastav tegevus peaks kuuluma valitsuste ja äriringkondade tähtsamate prioriteetide hulka.

Otsides analooge ja analüüsides majandusolukorda Eestis, võib järelduda, et meil on olemas suur potentsiaal tõsta enda riigi majandusnäitajaid geograafilise asendi tõttu. Kahjuks Mart Laari valitsus ei arvestanud neid tõdesid ja sahkerdas maha raudtee ning planeeris sama teha Tallinna Sadamaga. Õnneks on praegune valitsus aru saanud, et erastamine iga hinna eest ei taga veel majanduse tõusu. Hiljuti võttis majandusminister Liina Tõnisson vastu initsiatiivgrupi ja kuulas ära ettepanekud meremajanduse arendamiseks.

Sellised töögrupid tegutsevad näiteks Skandinaavia riikides. Probleeme, mida nimetatud töögruppidel lahendada tuleb, jagub küllaga. Töögruppide soovitusi arvestavad mainitud riikide valitsused otsuste vastuvõtmisel. Seejuures on huvitav tõdeda, et eelnevate valitsuste majandusministrid ei suutnud või ei tahtnud tunnistada koostöö vajalikkust merendusorganisatsioonidega riigi majandusprotsesside arendamisel ja suunamisel. Ei tahetud jäärapäiselt aru saada merenduse tähtsusest. Tahaks loota, et Eesti meremajanduse arendamine leiab väärika koha Balti mere regioonis ja annab kiirendava impulsi Eesti majanduskasvule.