Liikluskindlustus ärgu karistagu korralikke juhte

Juunis-juulis tõstsid niisugused kindlustusseltsid nagu If (Sampo), Ergo ja Salva vaikselt kohustusliku liikluskindlustuse tariife ca 10% võrra. Sellega pidi kaetama liiklusõnnetuste arvu kasvust tulenevaid kahjusid.

Äripäev taunib kindlustusseltside rahaahnust, mis veeretab kõik riskid seaduskuuleka autojuhi kaela. Samas on liikluse distsiplineerimine teravalt päevakorral.

Kindlustusseltsid väidavad, et raskete liiklusõnnetuste arv on kasvanud, mistõttu kohustusliku liikluskindlustuse kahjusus on suurenenud. Sestap tulevatki tariife tõsta. Raskeid õnnetusi põhjustavad tihti aga rullnokad, kel vahel puudub juhilubagi, rääkimata kindlustuspoliisist.

Kindlustusseltside sõnul pole võimalik niisugustelt tegelastelt, muidugi kui nad üldse ellu jäävad, kahjutasu sisse nõuda, sest midagi võtta pole. Ja seltsid lähevad kergema vastupanu teed, tõstes seaduskuulekate juhtide, mitte huligaanse kontingendi maksukoormust. Et kui poest varastatakse, siis tõstame kauba hinda, mitte ei hakka varaste tabamisega endale tüli tegema. Kusjuures antud juhul on tegemist pealesunnitud kaubaga, mille ostmisest pole pääsu.

Kui liiklusõnnetuste arv hakkab taas vähenema, siis tuleks ju tariife alandada. Kas juhtide silmad seda aega näevad? Või on uute hindade kehtestamisel tavaline, et uus peab olema kõrgem kui vana.

Seltsid võivad väita, et tariifid on diferentseeritud: alustad kokkuleppeliselt 120 punktilt ja kui aasta jooksul õnnetust ei põhjusta, siis väheneb sinu personaalne risk sama autot juhtides 100 punktile jne. Seega hoolikas sõitja maksab vähem kui hooletu. Kuid tegelik kindlustusmakse tõuseb ka kõige hoolikamal sõitjal, mis pole muuga põhjendatud kui seltsile kasumi teenimisega.

Kui seltsid nöörivad, menetlevad kindlustusjuhtumeid võimalikult aeglaselt, siis tekib kodanikes protest kuni mõtteviisini ? kindlustuspettus pole pettus . Tõele au andes: Nordea, Seesam ja Inges ei tõstnud tariife, mis võimaldab neil kasvatada oma turuosa.

Lahendus? Kindlustustariifid peaks olema veelgi rohkem diferentseeritud. Kui praegu arvestatakse ainult süüdijäämist liiklusõnnetuse põhjustamises, siis arvestada tuleks ka kiiruseületamisi, punase tule alt läbisõitmist, juhtimist ebakaines olekus jne. Statistika on politseis olemas, seltsidel tuleks seda ainult kasutada. Kes on liikluses muidu distsiplineerimatu, sel on suurem tõenäosus põhjustada avarii. Kõrgem tariif paneb ehk nii mõnegi järele mõtlema, olles niiviisi preventiivse iseloomuga.

Liikluskultuuri ei paranda oluliselt politseinikud põõsa taga, sest see on kõige kallim variant. Võib-olla tasub meilgi mõelda teeäärsete kaamerate peale lõikudel, kus juhtub kõige rohkem õnnetusi. Nii nagu on nt Soomes ja Norras: automaatne liikluskontroll. Lisaks kihutamisele peaks see aitama leida ärandatud autosid.