Pankade m-maksete skeemi planeeritav turule toomine sügisel elavdab Eesti mobiilkaubanduse turgu ja on igati tervitatav. Kasutaja seisukohalt midagi põhimõtteliselt uut siiski sündimas ei ole. Ka täna toimiv EMT mobiilkaubanduse süsteem pakub m-makseid nii igakuisele mobiilarvele kui ka otse isikliku pangakontode arvelt. Viimane variant sobib tööandjate telefone kasutavatele klientidele.
EMT jaoks tähendab pangakontodelt tehingute autoriseerimine mobiilkaubanduse maksete vahendamise riskide maandamist. Samuti omab EMT mobiilkaubanduse süsteem valmidust teiste operaatorite ja klientide teenindamiseks. Nt Radiolinja Eesti rendib EMT-lt m-parkimise rakendust ja tarbib m-tehingute vahendamise teenust enda klientidele pakkumiseks.
Esimesed m-maksete rakendused on suunatud erinevatesse segmentidesse. EMT mobiilkaubanduse areng sai tõuke m-parkimise turule toomisest, samuti oleme valmis teenindama mehitamata müügipunkte (kohvimasinad, väravate juhtimine jne). Pankade esimeseks segmendiks on mehitatud, kuid makseterminaalideta müügikohad (taksod, ilusalongid jne). Vaadates osapoolte ambitsioone, siis on selge, et pikas perspektiivis need kattuvad.
Operaatorite huvi on tingitud soovist pakkuda klientidele enam rõõmu mobiilsest elustiilist, mille motoks: ?mobiiltelefon, kui sinu elu kaugjuhtimise pult?. Teisalt aga surve klassikalise kõne- ja andmeside hindade alanemisele, mistõttu vaatamata ?torudes? liikuva infohulga suurenemisele olulist lisatulu ei sünni. Operaatori jaoks on oluline toetada aina väärtuslikuma info suunamist oma ?torudesse?, et teenida ka info väärtuse enda pealt.
Kuna lisaks uute mobiilsete maksetehingute tekkimisele siirdub kindlasti osa juba käibivatest maksetehingutest mobiilseteks, siis peavad pangad hoidma vana äri ja kaasa minema uute võimalustega.
Eesti mobiilkaubandus on saanud eduka algtõuke m-parkimisest, millise käive on 2002. a lõpuks küündimas pea 10 miljoni kroonini. Praegu oleme maailma esirinnas ja seda mitte ainult suhtarvudes. Hinnanguliselt on Eesti mobiiloperaatorite peale kokku ligi 800 000 klienti. Neist tuleks küll maha arvata ettemaksu kaartide kasutajad, kellel puudub oma telefoninumbri edastamise võimalus. Telefoninumbri edastamisele tugineb tänane m-tehingute identifitseerimine. Sellele vaatamata saame olulise numbri võrrelduna 2002. a I kvartali lõpuks väljastatud ca 1 miljoni pangakaardiga. Senini on mobiilkaubandust kasutanud ca 20 000 inimest, ja peamiselt parkimisteenuse eest tasumiseks. Kliendid on ootamas uusi rakendusi, kus saaks mobiiltelefoniga tasuda.
Pangakaartidega saab maksta kaardikeskuse andmetel pea 7000 müügikohas. Vaadates tagasi pangakaardi maksete leviku ajaloole, saavutati 90ndate algusest kuni 1996. a kaardimaksetehingute vahendamine ca 500 miljoni kroonises summas aasta kohta ja järgmise nelja aastaga maksetehingute käive juba kümnekordistus ületades 5 miljardit krooni aastal 2000.
Võrreldes Eestis kasutusel olevate makseterminalide ja pangakaartide numbreid enam arenenud riikidega peaks meil ka selles valdkonnas olema kasvuruumi küllaga. M-maksetehingute poolt tehtavate miljardiliste käivete saavutamine on hetkel kauge unistus. M-tehingud arenevad kiiresti ilmselt omades ni??ides ja ei konkureeri, vähemasti lähiaastatel, olemasolevate maksekaardi süsteemidega.
M-tehingud levivad eeskätt kohtades, kus maksekaarte või sularaha kasutada ei saa või see on raskendatud. M-tehinguid võivad hakata pakkuma ettevõtjad, kes ei soovi kallisse makseterminaali investeerida ja kellele maksetehingu teostamise kiirus pole kriitiliselt oluline. Tehnoloogia arenedes ei saa aga välistada m-tehingute liikumist ka olemasolevasse keskkonda.
Usun, et mobiilmaksete lähituleviku võtmesõnaks saab olema koostöö operaatorite ja pankade vahel. Analoogselt pangakaartide ristkasutuse ühtsetele standarditele tuleks kokku leppida standardid m-tehingute tarbeks. Eriti oluline on see lõppkliendile.
Pisimaksete vahendamiseks omavad operaatorid kindlasti konkurentsivõimelist keskkonda, kuna oma olemuses baseerub tänane arveldus just väikeste summade koondamises. Pankade keskkond on ehitatud aga suuremate maksetega opereerimiseks. Koopereerumine aitab vähendada osapoolte investeeringuid m-maksete rakenduste ja tugiteenuste arendamisse.
Hetkel kuum
Investorite seas on FedEx ja Foxconn
Pangad ja operaatorid ei saa m-tehingute teostamisel läbi teineteiseta. M-tehinguid töötlev operaator ei ole valmis keeruliste krediidisüsteemide ülesehituseks ja see ei pruugi ka tasuv olla. Operaator vajab linki pangasüsteemi. Pank peab m-tehingute vahendamisel usaldama operaatorit, kuna viimasele kuulub kliendi identifitseerimise aluseks olev SIM kaart. Operaatorid vastutavad ka teenusnumbrite ja võrku läbiva tehnoloogilise lisainfo haldamise eest.
Koostöö Eesti turul on juba alanud. Koostöös pankadega võimaldab EMT mobiilkaubanduse platvorm pangakontodelt m-tehingute eest tasumist. Samuti on EMT pankade projektist teadlik olnud selle algatamisest saati.
Ühise m-maksete rakendusena on EMT ja Hansapank välja töötanud lähiajal piloteeritavad ühistranspordi makselahendused. Seega jääb loota, et e-Eesti saab tuntuks oma jõuliselt areneva mobiilkaubanduse poolest, mille kogemusi tulevad ammutama kaupmehed kaugetest maadest.