• OMX Baltic−0,11%308,48
  • OMX Riga0,13%870,85
  • OMX Tallinn0,01%2 049,8
  • OMX Vilnius−0,22%1 210,41
  • S&P 500−0,39%5 940,46
  • DOW 30−0,27%42 677,24
  • Nasdaq −0,38%19 142,72
  • FTSE 1000,94%8 781,12
  • Nikkei 2250,08%37 529,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,97
  • OMX Baltic−0,11%308,48
  • OMX Riga0,13%870,85
  • OMX Tallinn0,01%2 049,8
  • OMX Vilnius−0,22%1 210,41
  • S&P 500−0,39%5 940,46
  • DOW 30−0,27%42 677,24
  • Nasdaq −0,38%19 142,72
  • FTSE 1000,94%8 781,12
  • Nikkei 2250,08%37 529,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,97
  • 29.07.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

20 maksumäär on parem kui 2000 kr maksuvaba

Res Publicasse kuuluvad Rein Taagepera ja Henn Pärn on teinud ettepaneku tõsta tulumaksuvaba miinimum praeguselt 1000 kroonilt 2000 kroonile. Maksupoliitikast on saanud kõikide erakondade valimisdebati nurgakivi .
Äripäev jääb oma senisele seisukohale, et Eestile on kasulikum alandada tulumaksu määra praeguselt 26 protsendilt 20 protsendile, kui rakendada mingeid muid meetmeid.
Arvuliselt on mõlemad maksukärped võrdsed: kumbki alternatiiv vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist umbes 1,8 miljardi krooni võrra aastas ehk sama palju raha jääb inimestele rohkem kätte. Ei saa eitada, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine sümpatiseerib väiksema sissetulekuga inimestele: kõigile jääb küll võrdselt 260 krooni rohkem kätte, kuid väiksema sissetuleku puhul on selle mõju märgatavam.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest võidaksid rohkem kõik need, kelle ametlik brutopalk jääb alla 5333 krooni, aga neid on kõvasti üle poole palgasaajatest. Seepärast sobib see alternatiiv hästi laiemaid masse mõjutavaks valimisloosungiks.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel on miinuseid, mis Äripäeva toimetuse meelest on plussidest suuremad. Toimuks hiiliv üleminek astmelisele tulumaksusüsteemile, mis on Eestile kui kiiresti areneva majandusega riigile ebasobiv mudel. Kui me teeme oma valiku järjestikuste miinimumi tõstmiste kasuks (nt 2000, 3000, 5000 kr), on meil Soome või Rootsi mudel käes tunduvalt varem kui nende ligilähedanegi elatustase. Sest astmeline tulumaks ei stimuleeri teatud piirist rohkem teenima, aga seda oleks Eesti arengule küll kõige vähem vaja.
Õigem on orienteeruda tulumaksumäära kärpimisele, kuna sellel on pikaajaline positiivne efekt. Töötajal väheneb huvi ümbrikupalga, kodanikel üldse maksupettuste sooritamise vastu. Ei kavandata ju maksupettust 260 krooni, vaid ikka suuremas summas. Kui kogu alampalk, mis tõuseb samuti 2000 kroonini, on maksuvaba, siis ei maksa ümbrikupalga saajad, keda veel täna ohtrasti leidub, enam üldse tulumaksu. See on ebaõiglane ja võib just soodustada ümbrikupalga maksmist. Isegi kui ümbrikupalk oleks välja juuritud, poleks õige, et osa töötajaid ei maksa enam tulumaksu, saades siiski osa sotsiaalsetest hüvedest.
Madalam tulumaksumäär tooks Eestisse juurde väikeettevõtjaid, kes loovad siin töökohti ja maksavad ise makse. Sellega oleks kindlustatud Eesti pikaajaline areng. Tõenäoliselt ei õnnestuks mõlemat maksukärbet ? tõsta miinimumi ja ühtlasi alandada tulumaksu määra ? koos rakendada ja valik tuleks teha emma-kumma kasuks.
Tulumaksuvaba miinimumi võiks tõsta aga paljulapselistel peredel ja teha seda suuremas ulatuses kui praegu. Suuremast tulumaksuvabast miinimumist saaks sotsiaaltoetuse vorm, mis on parem kui n-ö peo peale makstud toetusraha, kuna ei võta ära stiimulit rohkem teenida ja ise oma elujärge parandada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele