Erki Peegel, Eesti Energia kommunikatsioonijuht:
Viimastel päevadel on palju diskuteeritud taastuvenergeetika teemal ja
tihti on kõlama jäänud väide, et uue seaduseelnõu muudatused on kasulikud Eesti Energiale. Tegelikkuses mõjutab taastuvenergeetika mahtude kasv peamiselt tarbijat ning kuidas, sellest lühidalt järgnevalt.
Kui taastuvenergia osakaal tõuseb Eestis 10%ni kogu Eesti elektrituru
mahust ja kehtima jääb uues seaduseelnõus olev soodustusskeemtaastuvenergeetika tootjatele, tähendab see igal aastal tarbijate poolttaastuvenergeetika toetamist ca 200 mln kroonises mahus.
Selgitus - praeguse seaduseelnõu kohaselt makstakse taastuvenergeetika
tootjatel 1,75 kordne Narva Elektrijaamade tootjahind. Kui võtta NarvaElektrijaamade keskmiseks tootjahinnaks 45 senti/kWh, tähendab see, ettaastuvenergeetika tootjatele makstakse 78,75 senti/kWh, kahe hinna vahe on 33,75 senti/kWh.
Eesti tarbib aastas ca 6-6,2 TWh elektrit, sellest 10%, mida soovivad
saavutada taastuvenergeetika tootjad, on seega ca 600 GWh. Kuitaastuvenergia tootjad toodavad aastas 600 GWh elektrit, siis maksabvõrguettevõtja, kel on taastuvenergia ostukohutus tootjale rohkem 202,5 mln krooni (600 GWh korda 33,75 senti/kWh).
Võrguettevõtjal on õigus taotleda Energiaturu Inspektsioonist nende kulude täielikku katmist, mis tähendab, et elektrivõrgu teenus Eestis kallineb elektritarbijatele ca 200 mln krooni võrra.
Seega on taastuvenergeetika puhul küsimus, kas ja kui suure summa ulatuses on elektritarbijad nõus taastuvenergeetika tootjaid toetama. See on aga juba poliitiline otsus. Lõpumärkusena ? alates käesoleva aasta sügisest on Eesti suurim taastuvenergia tootja Eesti Energia, sest valmis saab Linnamäe hüdroelektrijaam ja valmib tuulepark Virtsu lähedal.