Server kui rätsepaülikond

Serveri valikul tuleks kõigepealt vastata küsimusele, mida sellega täna ja ka lähimas tulevikus tegema hakatakse. Serverid võib põhikasutuse järgi jagada erinevatesse rühmadesse, mis küll praktikas on tihtilugu segunenud.

Failiserveriks nimetatakse serverit, mille ainus ülesanne on pakkuda kasutajatele kõvakettaruumi, kus too saab siis säilitada oma andmeid. Sõltuvalt andmete mahust ja tähtsusest võib failiserveriks olla nii tavaline lauaarvuti kui ka teise äärmusena välise kettamassiiviga, dubleeritud toiteploki, võrgukaardi, raidikontrolleri ja teiste vajalike seadmetega serverarvuti. Hind algab 10 000 kroonist.

Terminalserver kujutab endast üht keskarvutit, mille külge on ühendatud hulk kasutajaid, kellel on ees vaid monitor ja klaviatuur ehk thin client. Lahenduse eeliseks on tsentraalne kasutajaliideste ja tarkvara haldamine, puuduseks spetsiaalsete terminalarvutite suhteliselt krõbe hind. Kuid terminalarvutiks võib kasutada ka vananenud masinaid. Seda teed on ka mitmed firmad läinud, hankides näiteks 10 uue personaalarvuti asemel ühe võimsama serverarvuti.

Suurema hulga kasutajate puhul rakendatakse töösse tihtipeale mitu terminalserverit, mis siis vastavalt vajadusele koormust jagavad. Samuti on mitme terminalserveri puhul välistatud töö seiskumine serverarvuti rikke korral ? teine masin võtab kasutajad lihtsalt üle. Terminalserverite hinnatase hakkab umbes 80 000 kroonist, saab ka odavamalt, makstes lõivu näiteks töökindlusele.

Andmebaasiserver on koht, kus hoitakse andmebaase. Olenevalt andmebaasi suurusest, kasutajate arvust ja info tähtsusest algab hinnavahemik 20 000 kroonist ja lõpeb mitmete miljonite juures.

Meiliserverit pruugitakse siis, kui ei taheta sõltuda internetiteenuse pakkuja poolt pakutavast e-posti teenusest või siis, kui firmas on juba piisavalt palju inimesi, et odavam on osta ja hallata oma meiliserverit. Pisema firma e-postinduse jaoks sobib vabalt ka imeodav ja igivana arvuti. Kui aga tahetakse peale e-posti veel ka grupitöö haldamist korraldada, ei pääse võimsamast serverarvutist, mille hinnatase on alates 50 000 kroonist.

Veebiserver on vajalik juhul, kui soovitakse serveris hoida näiteks oma kodulehekülge. Siin aga sõltub serveri ehitus ja ka hind suurel määral sellest, mida veebis hoitakse ? näiteks kas riputatakse sinna vaid firma telefoninumbrid või rohkete animatsioonidega ning cgi-skriptidega kodulehekülg. Hinnatase algab 10 000st ja tõuseb suuremate serverifarmide puhul mitme miljonini.

Dubleerimine. Kindlustamaks, et ostetud server ka 24 tundi päevas tõrgeteta töötaks, on mõistlik selle sees olevaid komponente paigaldada liiasusega. Kõvaketta dubleerimisel moodustatakse kõvaketastest massiiv ehk RAID (Redundant Array of Independent (or Inexpensive) Disks). RAID-süsteem on eluliselt tähtis kas või poele, mille serveris on kassasüsteem. Ainsa kõvaketta ülesütlemine katkestaks vähemalt pooleks päevaks töö.

Autor: Levar Mikkiver