Maa jaotub katastrisse sihtotstarbe järgi

Katastripidaja ehk katastri volitatud töötleja on riigi maa-amet. Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.

Katastriüksuse sihtotstarbe liigid on järgmised:

Haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire.

Katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu.

Ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Eestis eristatakse järgmisi kõlvikuid:

haritav maa;looduslik rohumaa;muu maa;metsamaa;õuemaa.

Kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa.

Elamu-, aiandus- ja suvilakruntide maa ning kuni 2 ha suuruse üldpindalaga nn eluasemekohtade maa.

Põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa.

Piiripunkti tähis looduses, mille asukohta on võimalik taastada.

Kinnisasja või ehitise kui vallasasja või nende osade võõrandamise tehingu kohta koostatav dokument.

Allikad: asjaõigusseadus, maareformi seadus, maakatastri seadus, maakorraldusseadus, Aivar Tomson, Äripäev