Ignar Fjuk mängib reegliteta mängu

Poliitikuna näib Ignar Fjuk pretendeerivat kõiketeadja rollile, kes valgustab rumalaid riigialamaid kõigest kahtlasest, riigile kahjulikust ja kavatsetult ebaseaduslikust. Elementaarsetest tõe esitamise- ja viisakusereeglitest Fjuk seejuures ei hooli. Kuigi on veidi piinlik leheveergudel jätkuvat sõnasõda pidada, ei jäta Fjuki esitatud räiged süüdistused minu ja advokaadibüroo Tark & Co vastu teist võimalust. Ma pole rünnanud erastamisagentuuri (EA) nõukogu liikmeid ega erastamist uuriva komisjoni moodustanud Riigikogu, nagu ekslikult väidab Fjuk. Olen vaid vastanud Fjuki artiklile Äripäevas. Nii minu kui advokaadibüroo ainus soov on kaitsta end laimu eest.

Mina ega advokaadibüroo pole kunagi väitnud, et me ei kanna oma nõuannete eest mingit vastutust. Loomulikult, kui keegi on andnud nõu ebaseaduslikuks tegevuseks, kannab ta selle eest vastutust. Kahjuks mängib Fjuk reegliteta mängu ega selgita, kes, millal ja mil viisil andis nõu ebaseaduslikuks tegevuseks. Selle asemel eelistab Fjuk kasutada demagoogiat ja valet. Nt väidab ta, et Suik oli erastamise nõustaja riigihanke konkursi käigus dokumente muutes jätnud EA nõukogu selle tahte vastaselt pakkumiste hindamise õigusest ilma, nurjates sellega kogu hanke. Kas tõesti EA nõukogu liige Fjuk ei tea, et erastamise nõustaja riigihanke pakkumisi hindas 27.11. 1999 EA ja Eesti Raudtee ühiskomisjon, seejuures spetsiaalselt EA nõudel kuulus komisjoni ka nõukogu liige. Ja kas tõesti Fjuk ei tea, et see konkurss lõppes EA nõukogu 08.12.1999 otsusega kõigi pakkumiste tagasilükkamise kohta ja vastavalt riigihankeameti 14.12. 1999 loale. Absurdi valdkonda kuulub aga väide, nagu oleks kuskil tegutsenud keegi kuri advokaat Suik, kes jättis üksinda kogu EA nõukogu vastu tegutsedes viimase pakkumiste hindamise õigusest ilma. Absurdne on ka väide, nagu oleks Suurbritannia konsultatsioonifirma GIBB tegutsenud advokaat Suigi juriidilise eestkoste all. Tark & Co, rääkimata üksikadvokaadist, pole omanud volitusi GIBBi tegevuse suunamiseks või kontrollimiseks.

Tark & Co sõlmis õigusteenuste osutamise lepingu EAga ja sai selle lepingu kohaselt ka kliendilt ülesandeid. Seejuures ei andnud Tark & Co EAle ega tema nõukogule soovitusi mingi otsuse poliitilise või majandusliku kasulikkuse osas, millele demogoogiliselt viitab Fjuk. Riigile konkreetsel hetkel parimate poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemiseks on olemas riigiorganid, mitte advokaadibürood.

Eriti oluline on rõhutada, et EA ega tema juhtorgan ei ole advokaadibüroole ega vandeadvokaat Andres Suik´ile kunagi esitanud ühtki pretensiooni seoses õigusteenuste osutamise kvaliteediga. Veel enam, kliendid pole õigusteenuse osutamise kvaliteedi osas esitanud advokaadibüroole Tark & Co pretensioone büroo enam kui 11aastase tegevusaja kestel.

Riigikogu lihtliige Fjuk ei oma volitust rääkida ei EA ega EA nõukogu nimel, veel vähem riigi nimel. EA volitused läksid tema tegevuse lõppedes üle rahandusministeeriumile (EA nõukogu pädevus valitsusele), seega on põhjendamatu Fjuki väide, nagu täidaks Tark & Co kliendi õigusi nüüd Riigikogu oma uurimiskomisjoni kaudu.

Minu meelest ei ole Fjuk sobiv isik juhtima raudtee erastamise uurimiseks moodustatud Riigikogu komisjoni. Mitte seepärast, et ?Ignar Fjuk teaks liialt palju?, nagu ta ise väidab. Vastupidi, Fjuk teab liialt vähe oma tasulisest tööst ja ülesannetest EA nõukogu liikmena. Tegemist on selge huvide konfliktiga, kui raudtee erastamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu komisjoni esimees Fjuk uurib iseenda tasulist tegevust EA nõukogu liikmena. Ehk on Fjuk unustanud oma poolthääled EA nõukogu 16.08. 2000 olulistele otsustele raudtee erastamisel?

Ma ei arva, et EA nõukogu oleks langetanud põhimõttelisi ?valeotsuseid?; aga kui Fjuk nii arvab, siis tuleks ju kõiki otsuseid võrdselt uurida, sh neid, mille poolt hääletas Fjuk.

Põhiseadus sätestab võimude lahususe põhimõtte, seega Riigikogu liige (seadusandlik võim) ei tohiks uurida iseenda tegevust eelneval täitevvõimu teostamisel, ning ütleb, et seadus kaitseb igaüht võimu omavoli eest. Haldusmenetluse seaduse § 10 järgi kuulub Riigikogu uurimiskomisjoni esimees taandamisele, kui ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

Mina ega Tark&Co ei taha sattuda riigivõimu omavoli alla üksi sel põhjusel, et Riigikogu komisjoni juhib Fjuk, kes sisulise uurimise asemel näib tegelevat poliitiliste ambitsioonide rahuldamisega. Õnneks on meil võimalus seoses oma õiguste ja vabaduste rikkumisega kohtusse pöörduda.

Autor: Andres Suik