Pangad andsid laene Hüvitusfondi skeemi järgi

Kui Hüvitusfondil oli oma töötajatele laenu andmine keelatud, siis deponeeris fond raha Rahvapanka ja fondi töötajad said pangast soodsa intressiga laenu. See on ka üks suuremaid süüdistusi esmaspäeval alanud kohtuprotsessil Hüvitusfondi endise juhi Arle Mölderi suhtes.

Sama skeemi teisest pangast laenu võtmiseks kasutasid kommertspankade töötajad, kuna seaduse järgi ei tohtinud pank oma töötajatele laenu anda.

Nii võtsid Hoiupanga töötajad laenu Hansapangast ja Hansapanga töötajad Hoiupangast. Tallinna Pangal oli sõlmitud vastav lepe nii Hoiu- kui ka Hansapangaga. Ühispangal oli laenu andmiseks loodud eraldi firma AS LF Finants.

Pankade vastastikuseks laenuskeemiks olid kehtestatud limiidid. Kokkulepped olid suulised ja intress oli üldjuhul soodsam kui turuintress. Näiteks Hoiupanga töötajad said Hansapangast 1995. aastal laenu intressiga 8, mis oli turuintressist poole madalam. Kokkuleppe järgi pidid pangad teist poolt teavitama, kui laenu võtnud töötaja pangast töölt lahkus.

Erinevalt Hüvitusfondist pangad laenude tagatiseks raha ei hoiustanud. Ühe endise pangatöötaja sõnul oleks hoiustamine tähendanud liiga suurt riski.

Hüvitusfondi nn oma töötajate laenude skeem on üks fondi endisele juhile Arle Mölderile esitatud süüdistus. Süüdistuse järgi pani Mölder toime korruptiivse teo, kui otsustas fondi juhatuse esimehena 1995. aastal ise endale laenu anda. Fondi üks juhtidest Margus Uudam ütles, et nõnda võttis laenu enamik fondi töötajatest, see oli üks töötajate motiveerimise liike. Iga laenu ja deposiidi üle otsustas fondi nõukogu. Laenu intress oli 9, mis oli 1995. aastal poole madalam turuintressist.

Pankade sarnast laenuskeemi keskpank ega pangajärelevalve seaduserikkumisena ei käsitlenud. Oma töötajatele laenude andmise keelustas 1995. aastal krediidiasutuste seadus. Vahetult enne seda oli Sotsiaalpank pankrotti läinud ja selgus, et suur osa panga töötajaid oli võtnud pangast laenu ning ostnud saadud raha eest panga aktsiaid. Sellise olukorra vältimiseks keelustas Riigikogu pankadel oma töötajatele laenude andmise. Laene polnud lubatud anda ka ettevõtetele, kes omasid osalust pangas, ja ettevõtetele, mis olid seotud panga juhtkonna ja töötajatega. Seaduse järgi võis laenu anda selleks eraldi moodustatud ametnike toetusfondist või töötajate vastastikuse abistamise kassast. Pankade laenukeeld oma töötajatele kehtis kuni 1999. aastani.

Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots ütles, et pankade vastastikust laenuandmist ei saa võrrelda Hüvitusfondi omaga, kuna fondi jaoks kehtis eraldi seadus. Tema sõnul pole ka teada juhtumeid, kus pank oleks oma töötajatele sel perioodil laenu andnud.

Hüvitusfondi sooduslaenud oma töötajatele tulid avalikkuse ette 1997. aastal. Siis sai laenude eest nahutada fondi toonane nõukogu esimees Raoul Üksvärav, kes pidi välja astuma Pensionäride ja Perede Liidust ning loobuma fraktsiooni juhi kohast Riigikogus. Üksvärav oli varem Maapanga eelkäija Virumaa Kommertspanga nõukogu esimees.