Maailma saeveskite teine ostis Eesti suurima

Eestis on metsa all üle 2 miljoni hektari maad, mis moodustab Eesti maismaapindalast 47. Selle näitaja poolest oleme kahtlemata maakera metsasemate piirkondade hulgas. Pealegi on Eesti metsadest riigimetsi umbes 40, millega on välistatud teoreetiline üle-eestiline lageraie. Küsimus on selles, kas ja kuidas suudab Stora Enso Eesti puitu rohkem vääristada.

Praegu omandab Stora Enso tegutseva Sylvesteri näol eelkõige suurema käibe ning turuosa Balti riikides, Loode-Venemaal ja Poolas.

Stora Enso on maailma suuruselt teine puidutööstusfirma ja sellega peaksid Eesti puidu ekspordivõimalused paranema, kuna ekspordipartnerid on nüüd omanikud ise.

Kui vaadata omanikuvahetust siia töötlemiseks toodava metsa seisukohalt, siis oli hiljuti piir Pihkva poolt tulevale metsamaterjalile suletud. Venemaa unustas lihtsalt mingis tollieeskirjas ühe piiripunkti ära. Samalaadsed riskid võtab nüüd enda kanda osaliselt Stora Enso.

Tõenäoliselt on Eestis puitu odavam töödelda kui Soomes, seega siinsete töökohtade arv võib suureneda. Konkureeriva saeveski, Toftani juhataja Tiit Kolgi sõnul aga kindlustab Stora Enso endale toormevooge Soomes ja Rootsis asuvatele tööstustele.

Samas on selge, et puidu kokkuostuhindu hakkab dikteerima peamiselt Stora Enso kui regiooni suurim.

Ehkki tehingu rahaline väärtus on esialgu teadmata, on tegu kindlasti selle aasta ühe suurema välisinvesteeringuga.

Stora Enso tulekut peaks vaatama ka Kundasse rajatava tselluloositehase aspektist. Viimase peaks rajama norralastele kuuluv Estonian Cell. Seega näevad meie põhjanaabrid siinses puidutööstuses suurt perspektiivi.

Eesti meestel tekib jällegi vaba raha, mida saab investeerida muudesse projektidesse, alustada uue ettevõtlusega.

Enne peavad Sylvester ja Stora Enso Timber saama siiski ühinemisloa Eesti konkurentsiametilt, kes uurib, kas neist kahest võib saada turgu valitsev ettevõte. Ilmselt pole siiski põhjust ühinemisloast keelduda ? tehing on kasulik.