Eesti noored ei soovi saada ettevõtjaks

Mäletan, et keskkooliajal ei tahtnud ükski minu sõber ettevõtjaks saada. Paljud läksid küll ülikooli majandusdistsipliine omandama, kuid orientiiriks oli hästi tasuv palgatöö erasektoris. Ma ei usu, et tänaste keskkooliõpilaste puhul oleks suurt midagi muutunud. Haridusprogramm on suuresti samasugusena püsinud.

Tööpuudus pole noorte seas vähenenud. Tänane kutseharidus ei rahulda ei õppureid ega ka tööandjaid, olles nagu pidalitõbine, kellest riik on piinlikult eemale hoidnud. Keskharidus pakub täna ideaalse põhja ? juhul kui teile meeldib ristsõnu lahendada ?, aga ei vormi noorest konkurentsivõimelist tegijat tööturule. Erialaseid valikuid ülikooli astudes tehakse läbimõtlematult; ikka oleme sunnitud rääkima trendierialadest, mis ei kujune tööjõuturu tellimuse kaudu, vaid põhinevad massipsühhoosil.

Kõik need ebakohad vajavad kõrgendatud tähelepanu ning vajalikke lahendusi pole mitte üks-kaks, vaid palju rohkem. Siiski sooviksin sisse juhatada ühe konkreetse idee, millest nii mõndagi pikemaajalises perspektiivis kasu võiks olla.

Kiiresti muutuvas keskkonnas, mitte ainult tööhõive, vaid ka majanduskasvu ja töökohtade loomise võtmes tuleb hakata ettevõtlust ja ettevõtlikkust kriitiliselt rõhutama olulise positiivse isikuomadusena, mis aitaks sellel uuel maastikul paremini orienteeruda. Siinkohal oleks minu arvates viimane aeg keskharidusse täisväärtusliku ainena jõuliselt integreerida ettevõtlusoskust ning -teavet käsitlev distsipliin. Tänane (kesk)haridus on orienteeritud töö otsimise ja leidmise mentaliteedile. Edasi antakse mõtlemisviisi, mille järgi õpilane valmistub ette karjääriks mõnes ettevõttes võtmaks vastu töökohta, mille juba mõni ettevõtja on eelnevalt loonud. Ka paljud ülikooli lõpetanud noored on täna vastamisi tõigaga, et nende edukas akadeemiline minevik ei oma tööjõuturul nii kõrget hinda ja väärtust, kui nad haridust omandades eeldanud olid. Seetõttu ei leita vast omandatud haridusega ka endale enam õiget kohta, sest suurem osa ei ole nõus tegema tööd, mis nõuab intellektuaalselt vähem, kui nemad oma akadeemilise haridusega valmis pakkuma oleks. Märkimisväärne osa sellistest noortest leiab endale siiski mingisuguse vahepealse töö ? mille jaoks nad on siiski ülekvalifitseeritud, mille suhtes neil puudub kirg ja mille eest nad on tõesti alamakstud, seda siis suhtes omandatud hariduse teoreetilise väärtusega.

Harvardi ülikooli ärijuhtimisprofessorite Sahlmani ja Stevensoni järgi peaksid ettevõtluse algharidust iseloomustama kolm põhitõde: oma võimaluse leidmine turul ning selle vormimine äriideeks; selgelt riske tunnetades ja nendest aru saades oma ressursside paigutamine selle äriidee elluviimiseks; töötava ärilise ettevõtte käivitamine võimalustest tuleneva äriidee ellurakendamiseks. Samadest põhitõdedest lähtudes tuleks ka Eesti koolides sisse viia aine, mis noorele ütleks, et endale sobiva töökoha otsimisele on ka alternatiiv ? ole ettevõtlik!