EPL: Arhitektid on mures koledate majade pärast

EAL näeb peamiste põhjustena linnavalitsuse selge kontseptsiooni puudumist linna arendamisel ning kiirema ja kasulikuma tee valimist, kirjutab Eesti Päevaleht.

?Loomulikult oleme me arhitektide liidu juhatuses seda probleemi arutanud ning tegeleme sellega jätkuvalt,? kinnitas EALi esimees Tõnu Laigu. Grotesksemate näidetena keskkonda sobimatutest uudisehitistest tõi arhitekt välja Põhjaväila äärde sadama piirkonda kerkiva Nordcentrumi kaubanduskeskuse, ning hiljuti uuenduskuuri läbinud ja korruse võrra kõrgemaks kasvanud kesklinna politseijaoskonna hoone Vabaduse platsi vahetus naabruses Pärnu maanteel. Koledad majad kerkivad sõltumata sellest, kas on tegu on era- või riigirahaga.

Tallinna linnaarhitekt Arvo Rikkineni hinnangul on süüdistused selge nägemuse puudumisest linna arendamisel liialdatud. ?On olemas terve rida dokumente, millest linna arendamisel lähtutakse. On linna arengukava ja linnaosade üldplaneeringud ning miljööväärtuslike piirkondade tsoneerimisskeemid,? loetles Rikkinen.

Linnaarhitekti sõnul on ilu vaataja silmades ning seetõttu on hoone sobivuse või mittesobivuse üle otsustamine alati subjektiivne.

Halbade arhitektuuriliste lahenduste taga on Laigu hinnangul enamasti kiirustamine ning soov kasulikumalt läbi saada. ?Teine põhjus on kindlasti ka Eesti kultuuritaust, kus ehitatud keskkonda ei peeta omaette väärtuseks,? arvas ta.

Praegu on erinevates ministeeriumites kooskõlastusringil ka Eesti arhitektuuripoliitika eelnõu.

Arhitektuuripoliitika jõustumine peaks võimaldama Laigu hinnangul arhitektuuri ja ehitatud keskkonna kvaliteeti ka seadusandlike vahenditega juhtida.