Konkreetne ja positiivne Weezer

Kui popmuusikas nime teinud naised on reeglina ilusad ja/või atraktiivsed, siis meeste puhul ei sõltu edu välimusest. Enamik britpoppareid on ju vinnilised hilisteismelised. Ja Weezerisse kuuluvad suvalised veidi habetunud, prillidega ameerika kollid.

Ilmselt meeldibki meestel tegemist teha normaalsete tüüpide, mitte ilueedidega. Ja Weezeri mehed on hullult normaalsed. Vaadake, kui hullult tobeda kaanepildi nad oma uuele plaadile valisid.

Weezeri muusika on hoogne ja mitte eriti tõsine. Siiski mitte nii haiglane kui Bloodhound Gangi looming ega nii lapsik nagu Ameerikast kulutulena leviv sport-punk. Weezeri loomingust kostub läbi 60ndate rock?n?roll. Seda nii harmoonia kui ka rõõmu poolest. On ju Weezeri üheks tuntumaks looks ?Buddy Holly?.

Ka käesoleval plaadil hiilgavad kõik lood suurepäraste ja suupäraste meloodiatega. Weezeri loomingu üleüldiseks selgrooks on peale meloodilisuse ka esituse veenvus. Nende muusika on täis power?it.

Suures osas on siin plaadil kaasakarjumise ja -hüppamise laulud. Näiteks äsjased singlid ?Dope Nose? ja ?Keep Fishin?. Aga tundub, et Weezeri rokk ei valmi mitte läbi raske ja higise pingutuse, vaid läbi rõõmu. Neil ei ole pikki orgastilisi kitarrisoolosid. Üleüldse jääb lugude pikkus kahe ja kolme minuti vahele. Inimeste rõõmuks, kel eelmine Weezeri plaat ostmata, on ka siia plaadile lisatud imeilus singellugu ?Island In The Sun?.

Mõni aeg tagasi oli mul võimalik kirjutada ka saksa bändist Liquido, kes sel aastal Pühajärvel käis ning sarnaneb maailmavaatelt Weezerile. Kuid olles kuulnud Weezeri käesolevat materjali, lükkasin ma Liquido tutvustamise tagasi. Rokkmuusikas on sakslastel ameeriklastele raske vastu saada.

Weezeri kuulajaskonda ei ole lihtne vanusega piiritleda. Ühtaegu lõbus tundub see kümneaastastele ja ühtaegu tõsine viiekümnestele. Weezer on 60ndate põlvkonna ja MTV-põlvkonna maitse kohtumispaik.

Autor: Mart Normet