Põllumajandusülikooli ökonomisti haridusega Urmas Laht teeb juba mõnda aega Keskerakonna tiiva all kõrget lendu: Lääne-Virumaal Vihula vallavolikogu liikmeks olek kahvatub ammuilma riigikogulase ameti ees.
Erakonna ja Riigikogu liikmena on ta endastmõistetavalt pidanud ajama suuri asju. Nii on Laht võidelnud selle eest, et söödaodrale kehtestatud 40protsendilist tollitariifi nullmäärani alandada ja Euroopa Liidu riikide asemel seda kolmandatest riikidest odavalt Eestisse vedada. Küll on ta võtnud sõna SAPARDi ja kapitalitoetuste teemal. Mida kõike veel, et kodumaine toidulaud ikka kaetud ja siinsel põllumehel stabiilne elada oleks. Jääb vaid lisada, et eks seda taha me kõik, Riigikogu liikmed kaasa arvatud.
Suure poliitika tegemine ja riigiasjade ajamine ei jäta paraku mehele aega iseenda äridele, vähemalt neile, mis nagunii otsaga põhjas. Ja mis pole seotud suurte linnade ja välispartnerite, vaid näiteks sellise inimestest tühjeneva kohaga nagu Ambla alevik Järvamaal. Nii kurdavad nüüd amblalased, et seal asuv Lahe firmale Ruixi Mõis kuuluv endine meierei võib põhjustada tõsise keskkonnakahjustuse ? aastaid tegevusetuna seisnud lihatööstuses vedelevad veel praegu vanad konservid. Ning kolmest lagunevast hiiglaslikust kütusemahutist võib keskkonda sattuda masuuti.
Palju mahutites masuuti on, ei oska keegi öelda. Ambla vallavanema Rain-Üllari Krabi selgitusel on neis kindlasti vett, nii et kui ükskord vesi külmaga mõne toru puruks pressib ja kütus maha voolab, võivad tagajärjed kurvad olla. Krabi lisas, et endistesse külmutusseadmetesse jäänud freoongi võib tiheda asustusega külas palju pahandust teha.
Vallavalitsuse meeldetuletused on Lahele kui vesi hane rasvaga võitud sulgedele ? ühelegi neist pole Laht suvatsenud vastatagi.
Lahe looga peaaegu et samasse kasti võiks panna teisegi hiljuti aset leidnud juhtumi, jällegi seotud Järvamaaga. Toona lasi Kadrioru pargi direktor Ain Järve tühjendada ja matta Pandivere veekaitsealale talle kuuluva endise väetiselao sisu.
Autor: Kaarel Aluoja