Et elu jooksul saadud kaitsesüste tõestada, tuleb tervisenõustaja juurde kaasa võtta keskkooli lõpetamisel saadud tervisekaart. Nõustaja kannab sealt andmed ingliskeelsesse vaktsineerimispassi ja teeb puuduvad süstid. Muud vaktsineerimised pole kohustuslikud, küll aga rohkem või vähem soovituslikud. Palju oleneb, kuhu, kauaks ja mida tegema sõidetakse.
?Kui inimene läheb, seljakott seljas, Aafrika olusid uurima, on nakkusoht suurem kui samas riigis viietärnihotellis peatuval ärimehel, kes suurema osa ajast istub konverentsidel,? räägib Zilmer. ?Meie eesmärk ei ole kõikvõimalikke kaitsesüste teha, vaid mõistuspäraseid soovitusi anda.?
Ka reisi marsruut on oluline, näiteks nõuavad paljud riigid kollapalavikuvastast vaktsineerimist isegi juhul, kui lennuk on nakkusest ohustatud riigis vaid korraks peatunud. Lõpliku otsuse, mis vaktsiini valida, teeb reisija, hinnates enda haigeks jäämise tõenäosust, vaktsiini kaitseaega ja oma rahalisi võimalusi. Näiteks on ise soovinud marutaudivastast vaktsineerimist jalgratturid, isegi kui sihtkohariigis pole suurt marutaudiohtu, sest pelgavad järele jooksvaid hammustavaid koeri.
Vahel ei ole vaktsineerida vajagi, piisab reisija kurssiviimisest kohapealsete tervishoiunõuetega. Näiteks võib abi olla teadmisest, et nahalööbega parasiitnakkuse võib saada paljalt rannaliival lamades ja et troopikamaade siseveekogudes ei soovitata käia paljajalu.
Kui aga kummaline palavik, pikale veniv kõhulahtisus või nahalööve tekib aasta jooksul pärast reisi, ärge unustage seda arstile mainimast. Tohter ei pruugi osata kahtlustada eksootilist haigust.
Autor: ÄP
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini