Viini veri Mozarti kommideta

August on teadagi küpsemise kuu, seega on üsna ootuspärane, et hilissuvi küpsetab valmis ka mõned erilised ja kaua ette valmistatud loomingulised projektid, nagu näiteks Tartus Toomemäel taasiseseisvumispäeval esietendunud projekt-lavastus ?Goodbye, Vienna?.

Tegelikult ei pea ju teatrivaataja üldse teadma, kui pikk ja keeruline ettevalmistus käimasolevale etendusele eelnenud on. Peaasi, et tulemus mõjub, sunnib vaatama ja kaasa elama, sedakorda ka lausa kaasa kõndima, sest etenduse eri osi mängitakse maja eri ruumes pööningust alakorrusteni.

Kuna lavastuse aluseks olev Jaan Unduski tekst on kõike muud kui ühe hingetõmbega läbi loetav lihtne armulugu, eelnes lavastusele kuudepikkune analüüsi ja sünteesi periood, kuhu kaasatud lisaks tavatrupile ka hulk Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilasi ning tegevaid teatrikriitikuid-teadlasi.

Teoreetikute ja praktikute koostöö tulemusena on vormunud kolme ja poole tunnine unenäoline vaate- ja mõttemäng, kus reaalsus mõjub fantaasiana, fantaasia tegelikkusena ning tegelikkus hajub mälupildiks, milles ühte põimuvad iidse muuseumihoone lummavad vormid, valguse ja varju mängud. Näitlejanimed räägivad ise enda eest, andes vaieldamatu kvaliteedigarantii.

P. S. Ehkki näidendi tegevus toimub Viinis, Mozarti kommikestega rahvast saali ei meelitata... ehkki juttu neist muidugi on.

Autor: Reet Weidebaum