September on õunakuu

Sobivaim redel õunte mahavõtmiseks on A-kujuline. Redeli tugijalad ei tohi vajuda mulda. Sellisel puhul võib redel ümber kukkuda ja õunakorjaja tõsise trauma saada. Teravate jalgade maasse vajumist väldivad kaks lauajuppi, millega redeli jalad maapinna ligidal paarikaupa ühendatakse. Lauajupid võivad olla redeli laiusest pikemad ? seda paremini nad redelit pehmel pinnasel stabiliseerivad. Puuredelile saame lisatoed kinnitada naeltega, metalli puhul on abiks pingutatavad klambrid või ettepuuritud aukudesse keeratavad metallikruvid (või ka poldid). Puude otsas ahvi kombel turnimine on ohtlik nii puule (oksad võivad kergesti murduda) kui ka korjajale.

Hakatuseks nopitakse ära madalal paiknevad õunad. Lõpetuseks premeerime end eriti apetiitsete ladvaõuntega.

Õunu, mida plaanitakse hoida keldris talveks, tuleb kohelda võimalikult hellalt. Korvist klobinal kasti valatud õunad ei säili, puu otsast allaraputatud ammugi mitte. Õunapuud peaksid oktoobriks õunteta olema ja seisma jäetavad õunad kenasti hoiuruumides.

Septembri teisel poolel istutame vaarikaid. Kevadeks seda tööd jätta ei maksaks, kuna vaarikas alustab kasvu sedavõrd vara, et siis peate tema istutamisega tegelema tõesti kohe pärast pinnase sulamist, aga ilmad võivad sel ajal olla aedaminekuks veel liialt nurjatud.

Vaarikad istutatakse tavaliselt ritta, sest siis on neid lihtsam toestada. Read võiksid olla põhja-lõuna suunalised. Ida-lääne suunaliste ridade puhul jäävad vaarikareatagusel alal kasvavad taimed tekkiva sügava varju tõttu kiratsema.

Vaarikaistikute vahekaugus reas on 50?80 cm. Kui plaanite mitu rida kõrvuti istutada, siis koduaias võiks ridade vahel olla 1,5 meetrit vaba ruumi. Vaarikaistik istutatakse samale sügavusele (või paar sentimeetrit sügavamale), kui ta puukoolis kasvas.