- OMX Baltic−0,22%307,38
- OMX Riga−0,48%871,29
- OMX Tallinn0,28%2 052,28
- OMX Vilnius−0,33%1 207,15
- S&P 500−0,67%5 802,82
- DOW 30−0,61%41 603,07
- Nasdaq −1%18 737,21
- FTSE 100−0,24%8 717,97
- Nikkei 2250,47%37 160,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,2
- OMX Baltic−0,22%307,38
- OMX Riga−0,48%871,29
- OMX Tallinn0,28%2 052,28
- OMX Vilnius−0,33%1 207,15
- S&P 500−0,67%5 802,82
- DOW 30−0,61%41 603,07
- Nasdaq −1%18 737,21
- FTSE 100−0,24%8 717,97
- Nikkei 2250,47%37 160,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Balti riikide makromajanduse ülevaade
Maailmamajanduse nõrk seis ning kehvad väljavaated sundisid Hansabank Marketsit (HBM) alandama Eesti ja Läti majanduskasvu prognoose 2002. ja 2003. aastaks. Samas suurendasime me Leedu majanduskasvu väljavaateid, kuna osutus, et Leedu majandus suutis edukamalt suurendada eksporti SRÜsse ning sealne sisenõudluse kasv ületas I poolaastal meie ootusi.
Majandusarengud jäävad kõigis kolmes riigis 2002. aastal oluliselt ning 2003. aastal mõnevõrra vähem mõjutatuks negatiivsetest arengutest Euroopa Liidus.
Euroopa-suunalist tagasihoidlikku eksporti täiendab lisaks Venemaa kasvavale nõudlusele sel aastal varasemast oluliselt enam sisenõudlus. Nõrk nõudlus on toonud kaasa tagasihoidliku hinnatõusu kõigis maades, kuid suurendanud kaubavahetuse ja jooksevkonto puudujääke. Samas on eelarveseisud osutunud ootustest paremateks, samuti on välisotseinvesteeringute sissevool ületanud prognoose.
HBMi hinnangul sõltub Baltikumi 2003. ja eriti 2004. aasta majanduse kasvudünaamika oluliselt Euroopa Liiduga peetavate läbirääkimiste edukusest ning potentsiaalsest liitumisajast.
Kuigi ametlikult on seatud liitumistähtajaks 2004, osutub läbirääkimiste protsessi pidurdumine mitmetes võtmevaldkondades ning Iirimaa referendum võimalusele, et liitumine Euroopa Liiduga nihkub 2004. a keskpaika või isegi 2005. a algusesse.
Eesti majanduskasvu veavad sel aastal nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud, see aga tähendab ka ulatuslikku investeerimiskaupade impordiga kaasnevat jooksevkonto puudujäägi kasvu.
Elektroonikatööstuse nõrkusest tulenev kaubaekspordi vähenemine I poolaastal asendub positiivsete arengutega II poolaastal ning 2003. aastal, mil ekspordi kasvu jääb siiski endiselt vedama Euroopa Liidu tasapisi kosuv nõudlus, Venemaa transiit ning muude teenuste eksport.
Kui sel aastal jääb majapidamiste tarbimiskasv tagasihoidlikuks, siis tuleval aastal prognoosime selles osas suureneva hõive ning kasvavate palkade tõttu mõneti paremaid arenguid. Samas peaks peale valimisi kahanema valitsuse soov oma kulutusi ulatuslikult kasvatada. Inflatsioon jääb 2002. a nõudluse nõrkuse tõttu tagasihoidlikuks, kuid järgnevatel aastatel on oodata eelkõige tarbija- ja teenuste hindade osas olulist tugevnemist.
Läti majanduskasvu vedajaks on 2002. a sisenõudlus, eriti era- ja valitsuse tarbimine. Investeeringute kasv jääb suhteliselt mõõdukaks, kuigi välisotseinvesteeringute sissevool on varasemast suurem.
Tuleval aastal võib siiski oodata mõningaid nihkeid ? era- ja valitsustarbimise kasvutempode aeglustumist ning investeeringute kiiremat kasvu. Siis peaks hakkama majanduskasvule positiivset mõju avaldama ka tugevnev välisnõudlus.
Tagasihoidlikud ekspordivõimalused ja tugev sisenõudlus on kiiresti kasvatamas kaubavahetuspuudujääki, avaldades sellega survet ka jooksevkonto puudujäägi kasvuks. Meie hinnangul võib tuleval aastal situatsioon eelkõige ekspordi tugevnemise toel mõnevõrra paraneda, kuigi kiired muutused on vähetõenäolised.
Hetkel kuum
Sel aastal jätkub hinnatõusu pidurdumine, kuid tuleval aastal võib inflatsioon oluliselt kiireneda nii nõudluse tugevnemise kui ka taasalanud administratiivsete hinnatõusude tõttu. Avaliku sektori eelarvepuudujäägi kiire kahanemise osas on HBM vaatamata selle aasta esimese poole headele tulemustele siiski kahtleval seisukohal.
Leedu majandusarengud on osutumas sel aastal varasematest prognoosidest edukamaks. Üheks põhjuseks on meie konservatiivsus eelmise prognoosi koostamisel tulenevalt pikaajalistest probleemidest Leedu majanduses. Siiski on osutunud, et Leedu suutis vaatamata euro tugevnemisele edukalt kasvatada eksporti SRÜsse, kompenseerides sellega Euroopa Liidu poolse nõudluse nõrkust.
Samal ajal on kiiresti tugevnemas sisenõudlus, kus nii investeeringud kui ka tarbimine on kasvamas. Meie hinnangul jätkuvad nimetatud positiivsed protsessid ka järgnevatel aastatel, kusjuures ELi majanduse taastumine kindlustab vähemalt 5,5se majanduskasvu ka tuleval aastal.
Üle mitme aasta on Leedu avaliku sektori eelarveseis tugev, valitsuse majanduspoliitika usaldusväärsus on selgete tegevusplaanide ja nende eduka täitmise tõttu oluliselt kasvanud. Siiski ei oota me tulenevalt jätkuvatest ulatuslikest reformidest eelarve puudujäägi kiiret vähenemist.
Hinnatõus, mis hetkel on enam kui tagasihoidlik, peaks hakkama 2002. a II poolaastal nii administratiivsete tegurite kui ka välisnõudluse survel (sj nafta hinnad) taas tugevnema. Kuigi sisenõudluse kasv toetab importi ja seega ka jooksevkonto puudujäägi kasvu, ei prognoosi HBM eratarbimise madala taseme tõttu selle väga kiiret paisumist lähiajal.
Seotud lood
Enimloetud
1
“Teeme tööd ja näeme vaeva”
2
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
4
Viimased uudised
“Valitsuse väited on täiesti võhiklikud”
Hetkel kuum
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
“Teeme tööd ja näeme vaeva”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele