• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maakoolid korda

    Kooliaasta algus seab poliitikute kõnekirjutajate ette raske katsumuse, sest raske on välja mõelda midagi uut, seda igal aastal järjest ning ühel ja samal teemal. Kõnekirjutajad saavad hakkama, sest kui raha on vähe, siis peab vähemalt inimesi lohutada oskama ja kui alluvad kurdavad väikese palga üle, aitab teinekord ka avalikust kiitusest.
    Koolisüsteemi paljunutetud probleemiks on endiselt laste- ja rahapuudus. Väikestes maakoolides napib lapsi, sellest sõltuvalt napib neis koolides ka raha ning enamik ennustab neile kiiret kadu. Võrumaal ei suletud alanud õppeaastast õnneks mitte ühtegi kooli, kuigi spetsialistid peavad seda lahenduse edasilükkamiseks, mitte heaks ja lõplikuks tulemuseks.
    Paljud koolid jätkavad teadmatuses. Kas kohalikul omavalitsusel jätkub jaksu, et ka tulevikus kool, olgu siis põhi- või algkoolina elus hoida? Vallavanem võib olla tubli inimene, aga ta opereerib vaid üksikute miljonite kroonidega, millega tuleb terve vald ülal pidada. Arusaadav, et kooli jaoks ei pruugi krabisevat jätkuda nii palju kui tarvis oleks. Võib väita, et maakoolid on suhteliselt mõttetud asutused. Seal käib vähe lapsi, kuna sellest sõltuvalt on kooli sissetulek väike, läheb kalliks ka koolimaja remont. Seepärast tundub maakoolide ülalpidamine suhteliselt mõttetu tegevusena, vähemasti nende remont või, jumal hoidku, uue ehitamine, peaks olema terve mõistuse poolt välistatud.
    Sellele vaatamata jätkavad kõik vallad, kel vähegi jaksu, seda mõttetuna tunduvat tegevust. Miks? Üks vallavanem vastas kord mu sellisele küsimusele, et kuskil pole kirjas, et maalaps peab viletsamates tingimustes koolis käima. Et mitmed Võrumaa koolid on alles viimastel aastatel saanud endale vesitualetid, näitab haigutavalt suurt vahet linna- ja maalaste kohtlemises.
    Riigi eesmärgiks peab olema terve elukeskkonna loomine nii linnas kui maal. Mitte mingil juhul ei tohi maalt linna tulnud maalast seada olukorda, kus teda narritakse sellepärast, et ta ei osanud vesiklosetiga ümber käia. Maakoolide tegevus peab olema Eestis paremini rahastatud, sest kõik ei ela veel linnas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.