Teisel poolaastal majanduskasv kiireneb

II kvartali majanduskasv viitab sellele, et Äripäeva käesoleva aasta 6 suurune kasvuprognoos täitub. Toimetus ei näe tegureid, mis võiksid aasta teisel poolel hakata majandusarengut pidurdama, pigem võib kasv tänu ekspordi elavnemisele veelgi kiireneda.

Aasta esimesel poolel on eksport olnud Eesti majanduse peamiseks murelapseks, sest mahud on võrreldes möödunud aastaga järsult vähenenud. Samas on viimastel kuudel ekspordi osas langus aeglustunud.

Ekspordi paranemise ootus tugineb ettevõtjate endi hinnangule ning agressiivsele investeerimistegevusele, mis on iseloomustanud möödunud aastat ja ka käesoleva aasta algust. Investeeringud on olnud ka üheks importi suurendanud põhjuseks.

Negatiivse stsenaariumi puhul eksport ei taastu loodetud tempos ja seetõttu ei suuda majandus II kvartali kasvutempot säilitada. Eksportööride probleemid kanduvad kohalikule turule orienteeritud ettevõtetele, hakkab suurenema tööpuudus ning palgakasv aeglustub. Lõpptulemuseks väheneb sisemaine nõudlus, mis on viimastel kvartalitel olnud majanduskasvu peamiseks vedajaks. Majandusharude olukorda üldistav EKI kindlustunde indikaator tegi juunis tugeva tõusu nii ehituses, jaekaubanduses kui ka tööstuses. Juulis ja augustis on töötleva tööstuse, ehituse ja kaubandusettevõtete kindlustunne veelgi suurenenud.

Positiivsed muutused on toimunud tarbijate ootustes. EKI küsitlus näitab, et perede rahanduslik olukord on paranenud ja inimeste ootused riigi majandusarengu osas on muutunud positiivsemaks. Kindlasti on siin üheks põhjuseks kiiresti suurenevad sissetulekud ning vähenev tööpuudus. II kvartalis oli töötuse määr 9,4. Nii madalale pole see näitaja viimasel viiel aastal kordagi langenud.

Eile Äripäeva poolt küsitletud analüütikud on erinevalt Äripäevast ja EKIst tuleviku suhtes pessimistlikumad. Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk ütles, et rõõmustamiseks pole põhjust, sest Eesti viimase aja majandusarengud on tasakaalustamata ja viitavad majanduse ülekuumenemisele. Ühispanga analüütik Sven Kunsing lausus, et 6 majanduskasv käesoleval aastal on utoopia.

Toimetusele jääb analüütikute pessimism mõistetamatuks. Aasta alguses jäid analüütikute 2002. a majanduskasvu prognoosid 3?4 vahele. Tagasihoidlike ootuste põhjustena nimetati muu hulgas seda, et tööpuuduse osas muutust paremuse poole ei toimu, pigem võib tööpuudus suureneda. Samuti oodati palgakasvu pidurdumist ja intresside tõusu. Tegelikult on sissetulekute kasvutempo säilinud ja intressid pole kerkinud ning tööpuudus on kõigile üllatusena järsult vähenenud, mille tulemusena peaks ka majandusareng kiirenema. Aga vaatamata tööturul toimunud positiivsetele muutustele on analüütikud jäänud aasta alguse kasvuprognooside juurde.

Kui hinnata II kvartali kasvunäitajat, siis võib pigem nõustuda EKI juhtivteaduri Leev Kuumiga, kelle hinnangul ei olnud II kvartali näitaja mitte üllatavalt tugev, vaid I kvartali kasv jäi üllatavalt tagasihoidlikuks.