Tarbekaupade import pole ohtlikult kasvanud

Jooksevkonto puudujääk näitab, kui suures ulatuses on Eesti kulutused finantseeritud välisraha abil. Seetõttu peegeldab see teatud mõttes majanduse usaldusväärsust ? kui välisraha peaks mingil põhjusel otsustama Eestist lahkuda, siis pole majanduses tervikuna enam raha oma kulutuste katmiseks ja tekib kriis.

Viimase kolme aasta jooksul on Eesti jooksevkonto puudujääk kõikunud 5-6 piirimail ning välisnõustajate hinnangul on see näitaja suhteliselt kõrge. 2002. a II kvartali jooksevkonto defitsiit ulatus aga ligi 15ni SKPst, mis tekitab paljudes küsimuse Eesti majanduse jätkusuutlikkuse kohta.

Jooksevkonto peamised allkontod on kaubandusbilanss ja teenuste bilanss. Eesti kaubandusbilansi defitsiit on viimase kolme aasta jooksul olnud keskmiselt veidi üle 15 SKPst. Käesoleva aasta II kvartalis oli see veidi üle 16, mis näitab, et puudujääk pole oluliselt suurenenud. Seegi on kasv tingitud peamiselt sellest, et allhanked, mis veel poolteist aastat tagasi moodustasid suure osa Eesti väliskaubandusest, on nüüdseks oluliselt vähenenud. Seetõttu on kaubandusbilansis saldo muutustes võimendunud otseekspordi ja siseringluseks imporditavate kaupade mõju. Käesoleva aasta esimeses kvartalis tehti mõned suuremad investeeringud (nt terasetöötlemisse ja raudteetransporti) ning see kajastub investeerimiskaupade sisseveona ka impordinäitajates.

Kaubandusbilansi suurt puudujääki on siiani suures osas kompenseerinud teenustebilansi ülejääk, mis viimase kolme aasta jooksul on olnud keskmiselt 11 SKPst. Selle aasta esimeses kvartalis on aga teenuste bilansi ülejääk oluliselt vähenenud (ligi 6 SKPst). Tingitud on see nii teenuste ekspordi kasvu mõningasest aeglustumisest aga eeskätt just impordi olulisest suurenemisest, mis võrreldes eelmise aastaga kasvas 44. Kõige olulisema mõjuga oli veoteenuste impordi ligi 75 suurenemine, peamiselt kasvas kaupade vedu. Ennatlikke järeldusi veoteenuste suurtest kasvunumbritest siiski teha ei maksa, kuna kiire kasvu põhjused on pigem tehnilised ja reaalselt ei pruugi veoteenuste import oluliselt suurenenud olla. Tähtis on see, et tarbekaupade import ei ole oluliselt kiirenenud (kasv 5) ning et küllaltki suures osas on kulutused tootliku iseloomuga.

Jooksevkontot peetakse tihti majanduse usaldusväärsuse näitajaks ? suur sõltuvus välisrahast viitavat majanduse nõrkusele. Eeskätt tuleks aga karta suurt sõltuvust laenurahast. Eesti majanduse võlakoormus on teiste riikidega võrreldes madal, moodustades veidi üle 60 SKPst. Koguvälisvõlg on viimase paari aasta jooksul küll kasvanud, kuid on endiselt madalal tasemel. Seejuures on valitsussektori võlg paari aasta jooksul isegi vähenenud.

Eesti jooksevkonto defitsiidist on suur osa finantseeritud otseste välisinvesteeringutega, mis paljuski tähendab seda, et välismaa ettevõtted ostavad oma raha eest endale seadmeid. Sellist liiki väliskohustuste kasv on pigem positiivne kui negatiivne.

Välisinvesteeringud lähevad reeglina investeeringuteks, mis hakkavad hiljem eksporti tootma ja vähendavad pikemas perspektiivis defitsiiti. Kui vaadata käesoleva kvartali kaupade impordi struktuuri, siis moodustas ligi 20 kaupade sisseveost just investeerimiskaupade import. Investeerimiskaupade sissevedu kasvas eelmise aastaga võrreldes ligi 7.

Järgmise paari kvartali jooksul jooksevkonto defitsiidi olulist vähenemist oodata ei ole. II kvartalis on oodata investeerimiskaupade sisseveo ligi 18 kasvu, tarbekaupade impordi kasv jääb 8 piiridesse.

Väikesele arenevale majandusele on mõningane jooksevkonto defitsiit loomulik. Eestis pole võimalik kõiki kaupu toota. Tähtis on, et välisraha kulutataks investeeringuteks, mis tõstavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja võimaldavad toodangut edukalt müüa nii siseturule kui välisturule.