Kõik riigi andmebaasid võiks ühendada

Tundub, et Eestist tahetakse luua väikest, kuid võimast IT-riiki. Seda näitavad Tiigrihüppe, ID-kaardi, geenivaramu jt programmid. Kuid ainult suuna kättenäitamisest ei aita, vaja on ka tulemuslikult tegutseda. Ei ole nende arvutitega midagi peale hakata, kui neid ei osata kasutada. IT-riigi loomiseks ei aita interneti, Wordi ja Exceli õpetamisest. Tuleb käivitada programm, mille eesmärk on õpetada arvuti kasutamist süvendatult. Muidugi ei saa kõik ainult IT-ala õppida, kuid näiteks kümnes suuremas koolis võiks olla vähemalt üks IT-kallakuga gümnaasiumiklass.

T. H. Ilvese sõnul peaks riik midagi ette võtma interneti levimise ja kasutamisoskuse suhtes (vt. Neli viita teel e-Eestisse - toim.). Ent seda oskust peab saama ka kuidagi rakendada. Kui selleks on võimalus olemas, hakkab rahvas ise ka asja vastu huvi tundma ja tegutsema.

Väga hea näide on ID-kaart. Kõik on suurepärane ja lihtne, näiliselt. Oletagem, et elan maal ja mul tekib soov saada ID-kaarti. Lähen internetti riigi toetusel saadud arvuti abil, leian end aadressil www.pass. ee ja prindin välja kaardi taotlemiseks vajaliku blanketi, täidan ära, otsin pildi ja panen ümbrikusse. Seda ei saa aga ära saata ? puudub riigilõivu tasumist tõendav kviitung. Kuna kodukoha läheduses pole ühtki pangakontorit ega -automaati, pean sõitma suuremasse asulasse. Teen maksekorralduse ja saadan dokumendid ära.

Tundub lihtne. Kuid saab lihtsamalt. Täidaksin parema meelega blanketi elektrooniliselt ? maksekorralduse saadaks internetipanga kaudu ja lisaksin selgitusse nime ja isikukoodi, mille järgi ametnikud tuvastavad maksja. Pildi võtavad nad oma andmebaasist. Uue passi omanikel on see võimalus kindlasti olemas. Sel viisil ei pea linna minema, kaardi kättesaamiseks tuleb seda ikka teha. Mitte just rikka maainimesena säästan aga nii aega kui ka raha.

Teine, kuid mõnes mõttes revolutsiooniline oleks ühendada kõik riigi andmebaasid. Kodanik saaks vaadata tema kohta kogutud andmeid ja muutmise vajadusel saab teha vastava märkuse. Turvalisus peab olema muidugi tagatud, et kõrvaline isik andmeid ei näeks. Selleks on aga lahendused ammu välja mõeldud. See nn suur andmebaas lihtsustaks dokumentide töötlemist ja info liikumist riigiametite vahel. Kasu on mõlemapoolne. Ideaalne oleks, et inimesed saaks oma asjad/dokumendid internetis ID-kaardi abil aetud. See aitaks kindlasti Eesti riigi IT arengule kaasa ning sealt edasi liikuda on juba lihtsam.