Edukale Eestile loobitakse kaikaid kodaratesse

Soomlased on meile jälle sõja kuulutanud. Läinud kolmapäeval kuulutasid Soome ehitustööliste ametiühingud boikoti Eesti firmale Farovent, kes väidetavalt ei maksa oma töölistele palka sealse miinimumnormi järgi. Faroventi juht väidab, et maksab. Saksamaa autovedajad üritavad läbi suruda muutust ELi transiitveolitsentside süsteemis, mis vähendaks Ida-Euroopale antavaid lube (Eestile ca 30?40) ja suurendaks Lääne-Euroopa omi.

Äripäeva arvates on Eesti üha enam muutunud Euroopa riikidele võrdväärseks konkurendiks, sellest tulenevalt üritatakse meie ettevõtjate tegevust Euroopas järjest jõulisemalt administratiivselt takistada.

Pole ju ülalpool toodud juhtumid ainukesed näited. Soome puhul meenub muidugi 1998. a laevandussõda. Väidetavalt tingis Eesti laevade boikoteerimise nõue eesti meremeeste palka tõsta, tegelik põhjus oli loomulikult tihe konkurents merevedudes. Tüli on siiani lõpliku lahenduseta. Euroopa Komisjon tegi küll Soomele ettekirjutuse, et too on rikkunud Eesti ja ELi assotsiatsioonilepet, ent põhjanaabrite ametiühingud ei tunnista siiani ELi märkusi. Eesmärk ju osaliselt saavutati: Helsingi?Muuga?Århusi kaubaveoliin on läinud soomlaste Finncarrieri kätte.

Samamoodi võib juhtuda ehitussõjas. Kui Faroventi juht ka tõestab, et tema ettevõttes on palkadega kõik korras, st nõutud miinimum on täidetud, on boikoti tõttu ettevõtte töö Soomes siiski peatunud, töötajad Eestisse tagasi saadetud. Kõige mustem stsenaarium tähendab ettevõtte töö lõppemist Soomes ja edasisi Soome riigi administratiivseid takistusi Eesti tööjõu kasutamiseks Soomes.

2000. a käisid Saksa puitmajatöösturid siinmail ja kiitsid eestlaste kõrget töökultuuri ja konkurentsivõimet. Pakuti koostööd, aga vormis ? eestlased teevead majad valmis, kokku panevad need aga Saksamaal kohalikud. Põhjus lihtne ? Saksamaa ei anna lihtsalt töölube, kaitses oma turgu Ida-Euroopa odava (ent kvaliteetse) tööjõu eest. Õnneks on siin asjad positiivses suunas liikumas. 19. märtsil kirjutab sotsiaalminister Siiri Oviir Berliinis alla kokkuleppele, mis Eesti monteerijad Saksmaale lubab. Nii on Eesti ametivõimudel siiski võimalik aidata kaasa ettevõtjate pääsemisele välisturgudele. Samasugust tööd tuleb täie jõuga jätkata, veolubade piirangu puhul tehes koostööd teiste Ida-Euroopa riikidega. Sest tõkkeid Euroopa poolt seatakse meile edaspidigi.

Valitsusasutustel tuleb endale teha selgeks teha, et möödas on ajad, kus särasilmi kinnitati, et meie oleme alati toetanud teie iseseisvust, aitame igati teid ELi turule. Tõkete loopimine meie ettevõtjatele näitab, et oleme edukad ja konkurentsivõimelisemad kui ELi enda ettevõtted. Nii konkurentsivõimelised, et meie vastu ei saa muidu kui ametiühingute abi ja administratiivseid võtteid kasutades. Omamoodi tunnustuski meile. Seda enam ei tohi me loobitud kaigastesse vabatahtlikult komistada.