Viimasel ajal registrite ning sellega seonduvatest maksudest kirjutajad pole sageli täpselt aru saanud, kuidas ja milliseid registreid kasutatakse maksude arvestamisel. Puudutan lähemalt rahvastikuregistrit ja autoregistrit ning nende seoseid tulumaksu ja mootorsõidukimaksuga.
Tallinna linnale laekuvatest maksudest on tulumaksu ja mootorsõidukimaksu arvestamisel võetud aluseks vastavalt rahvastikuregister (RR) ja autoregister (AR). Viimast peab autoregistrikeskus (ARK).
Tulumaksu jaotamisel lähtub maksuamet rahvastikuregistri andmetest. Rahvastikuregistri seaduse § 48 sõnastab, et tulu saaja RRis märgitud elukoha aadressil õiguslik tähendus on kohaliku omavalitsuse eelarvesse maksude kandmisel.
Kohalike maksude seaduse järgi on mootorsõidukimaksu maksukohustuslaseks riiklikus liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid mootorsõidukeid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad füüsilised ja asuvad juriidilised isikud. St mootorsõidukimaksu määramisel ei lähtuta RRis, vaid hoopis ARis märgitud elukohast. Tihti on need aadressid erinevad.
Seaduse järgi on autoregistri pidaja kohustatud esitama linnavalitsusele tema territooriumil asuvatele isikutele kuuluvate või nende kasutatusse registreeritud ja registrist kustutatud mootorsõidukite kohta vajalikud andmed. Neid andmeid kasutatakse kohaliku maksuna mootorsõidukimaksu arvestamisel.
Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja järgi kontrollib ARK talle esitatud andmete õigsust enne registritoimingut. Registritoimingut ei teostata, kui esitatud andmed ei vasta tegelikkusele või kuni kontrollitavate andmete õigsus ei ole tõendatud. Tegelikkuses ei kontrollita sõiduki omaniku avaldusel märgitud elukoha vastavust rahvastikuregistri omale.
Mootorsõidukimaksu tasumise kontrollimise käigus on selgunud, et ligi 30 autoregistris märgitud elukohtadest ei vasta tegelikkusele. Paljudel juhtudel ei vasta sõiduki omaniku elukoht ka RRis märgitud elukohale või puudub sealt.
Siin lahknevad ka ministeeriumide seisukohad. Linn tegi 6. mail olukorra kohta järelepärimise justiitsministeeriumile ning teede- ja sideministeeriumile.
Justiitsministeerium teatab, et liiklusregistris tuleks ?sõiduki omaniku või kasutaja elukoha aadressiandmete märkimisel lähtuda RRi vastavatest andmetest?.
Teede- ja sideministeerium aga teatab vastuses, et ?liiklusregistri pidaja käitub seaduspäraselt, kui võtab vastu sõiduki omaniku või tema esindaja esitatud avalduse sõiduki registreerimistoimingu teostamiseks ja nimetatud avalduses esitatud elukoha andmetega, mille õigsust omanik või tema esindaja oma allkirjaga tõestab?.
ARK lähtub oma valitsemisala ministeeriumi, s.o teede- ja sideministeeriumi seisukohast ning registreerib sõiduki omaniku või kasutaja elukohaks avalduse esitaja poolt märgitud elukoha. Andmete õigsuse vastutus jääb viimasele, kusjuures võidakse esitada suvaline kontrollimata aadress.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini
Mõlemas registris märgitud elukoha-aadress ei vasta mõlema puhul ligi 30 tegelikkusele. Seos kahe registri vahel puudub, sest registripidajate haldusala ministeeriumidel on erinevad seisukohad registriandmete sidususe kohta. Mootorsõidukimaksu puhul tuleb ligi 40 maksuvõla otsustest võlglastele teatavaks teha ajakirjanduse vahendusel, sest võlglase tegelik elukoht ei vasta registrites kajastatule.
Tagajärg on, et osa elanike maksud ei laeku nende elukohajärgsele omavalitsusele, samas tõstab toosama elanik tihti lärmi siis, kui omavalitsus ei osuta talle mingit teenust. Viimaste aastate arengud näitavad, et autoregistri andmete täpsus on siiski paranenud, erinevalt rahvastikuregistrist.
Mõlema registri ülalpidamine on kallis. ARi kande tegemiseks on riik maksustanud avalduse tegija, RRi peetakse ülal maksumaksja rahaga. Praeguses olukorras tekib küsimus, kas tehtavad kulutused tagavad selle, et registritest ka vajalikul määral kasu on.
Järgmisest aastast muutub osa mootorsõidukimaksust riiklikuks maksuks, st riik maksustab kõik autoregistris märgitud raskeveokid sõltumata nende omaniku asukohast. Tallinnale tähendaks see umbes 6?8 mln krooni äraminekut riigieelarvesse. Väidetavalt pidi see summa sarnaselt laekuvate autokütuseaktsiisiga minema teedemajandusele. Siiani võiks riigi osalust Tallinna teedeehitusse ja korrashoidu nimetada aga rahvanaljaks.