Karmid laenutingimused väikeettevõtlusele ? miks?

Praegu toimuv laenuintresside langus võib ootamatult lõppeda, põhjuseks pankade riskikäsitluses toimuvad muudatused. Pangast laenu taotlevad firmad võidakse selekteerida tugevateks ja nõrkadeks ainuüksi ettevõtte suurusest lähtudes.

Äripäeva arvates ei ole intressimäära tõstmine ja/või laenuperioodi lühendamine väike- ja keskmise suurusega firmadele õige.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse laenuriskid on paremini hajutatud juba üksnes seetõttu, et niisuguseid laene on arvuliselt rohkem. Kui konkreetne rahasumma, nt 100 miljonit krooni, laenata 100 ettevõtte vahel või anda laenuks ühele suurfirmale, siis viimasel juhul on laenurisk kahtlemata suurem. Väidet kinnitab maksimaalse suurusega laenu fikseerimine igale kommertspangale ? laenu piirsuurus sõltub protsendina omakapitali suurusest. Ses mõttes oleks vale raskendada väikeettevõtluse olukorda, kuna risk ei lähtu suurusest (väiksusest).

Miks tingimused üldse karmistuvad? Intressimäära tõusu väikestele ja keskmise suurusega firmadele võib põhjustada esialgu abstraktse, nn Basel 2 leppe heakskiitmine Eesti kommertspankade poolt. Seda lepet võib nimetada ka eri riikide keskpankade omavaheliseks kokkuleppeks kommertspankade suhtes. Basel 2 lepe tähendavat küll paremat riskijuhtimist, millega praktikas kaasneb aga väikese ja keskmise suurusega firmadele rakendatav kõrgem intressimäär või lühem laenuperiood, mis on sisuliselt samasugune piirang.

Kommertspangad ei kinnita ega lükka ka otse ümber muudatusi oma laenupoliitikas. Hansapanga Grupi krediidiriski juht Anton Treialt on ettevaatlik: keskmise või keskmisest tugevama krediidikõlblikkusega kliendid pigem võidavad uuendusest.

Stopp, võtame aja maha. Väljastatud laenud kannavad panga aktivas tõepoolest üht suuremat riski, see on õige. Kuna osa klientide tingimused muutuvad isegi soodsamaks, aga pangad ei saa lubada summaarset krediidiriski tõusu, siis peavad osa ettevõtete jaoks laenutingimused karmistuma. Loodame siinkohal, et sikkude eraldamine lammastest ei hakka toimuma üksnes ettevõtete suuruse järgi, vaid ikka tegeliku riskiastme järgi ? äriplaan, tagatised jne. Pealegi võib iga Eestis tegutsev firma, sh kommertspangad ise, olla maailma mastaabis väike või äärmisel juhul keskmise suurusega. Õnneks ei võimalda pankadevaheline konkurents ühe kliendigrupi intressimäärasid järsult tõsta.

Omalaadne puhver väikeettevõtluse ja pankade vahel on krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus KredEx. KredEx väljastab omapoolseid lisagarantiisid juhul, kui väike- või keskmise suurusega ettevõte ei suuda laenu saamiseks täita kommertspankade nõudeid. Kui pangad rakendavad veelgi karmimaid nõudeid, ei pruugi enam ka KredExist abi olla, seepärast oleks ehk õigem müüa KredExi ?portfell? mõnele eraomanduses riskikapitalifondile või investeerimispangale.