Ameeriklaste reisid Eestisse on tänavu ootuspäraselt vähenenud, seda põhiliselt kruiisireisijate arvelt, kes varem on moodustanud 2/3 Eestis käivatest ameeriklastest. Eelmise aasta 11. septembri järel tühistati selleks suveks mitmekümne kruiisilaeva reisid Tallinna sadamasse. Maist juulini on ameeriklastest kruiisireisijate arv vähenenud mullusega võrreldes poole võrra (21000 reisijat), kruiisilaevaga saabunuid kokku on mullusest veerandi võrra vähem. Veidi on vähenenud ka Jaapanist, Kanadast ja Suurbritanniast pärit kruiisireisijate arv, kuid lisandunud on Itaaliast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt tulijaid.
Eeldatavalt on tegemist vaid üheaastase tagasilöögiga ja sadama andmeil on järgmiseks suveks Tallinnasse siiski oodata tänavusest tunduvalt suuremat kruiisilaevade arvu.
Majutusettevõtteis peatunud välisturistide arv on I poolaastaga kasvanud 3, nende poolt Eestis veedetud ööd veidi rohkem (5). Varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlikumale kasvule vaatamata on oluliselt tõusnud müügitulud, tulenedes osaliselt Eurovisiooniga seotud keskmise hinna tõusust. Ööpäeva keskmine hind Tallinna majutuskohtades on poolaasta keskmisena kümnendiku võrra mullusest kõrgem, samas on Pärnus ja Tartus ööpäeva keskmine maksumus isegi veidi vähenenud.
Poolaasta kokkuvõttes suurenes Tallinna majutuskohtade tulu 50 miljoni krooni võrra ehk 19 (lisandunud tulust pool teeniti mais, kui majutuse keskmine hind Tallinnas tõusis kolmandiku võrra). Vastupidiselt eelmisele aastale mujal Eestis majutusteenuste müük eriti suurenenud pole. Tasulist majutust kasutanud välisturistide arv on kasvanud peamiselt Tallinnas ja Pärnus, mujal on majutatute arv suurenenud eelkõige siseturismi arvel.
Tähelepanu väärib konverentsiturismi arendamine, mis suurendas mullusega võrreldes majutuskohtade täituvust veebruaris-märtsis. Poolaasta kokkuvõttes moodustasid konverentsil või seminaril osalejad 4 meie majutuskohtades peatunud välis- ja 10 siseturistidest. Kui välismaalastest konverentsituristidest kolmveerand peatub Tallinnas ja teisel kohal on Tartu, siis eestimaalastest ligi kolmveerand sõidab konverentsile/seminarile väljapoole kolme suuremat linna, tuues lisatulu eelkõige Valga- ja Läänemaa majutuskohtadele.
Aasta kokkuvõttes peaks väliskülastajate arv mullusega võrreldes kasvama u 40 000 võrra, jõudes 3,27 miljonini. Kuna kaugematest riikidest tulijate osa on endiselt väike ja vähenenud on naaberriikidest pärit saabumiste arv, siis jääb külastuste arv juba kolmandat aastat järjest umbes samale tasemele. Turismitulude kasvuks võib esialgsete andmete põhjal prognoosida 2-3.
Kiirema kasvu saavutamiseks järgmistel aastatel on hädavajalik suurendada investeeringuid turistidele pakutavate teenuste kvaliteeti ning arendada uusi omanäolisi vaba aja veetmise võimalusi, et pikendada Eestis viibimise kestust ja suurendada külastajate kulutusi reisi kohta.