Turismis tuleb väike kasv

Eesti turismi on tänavu positiivselt mõjutanud mitu tegurit: Tallinnas, Tartus jm avati kevadel uusi majutuskohti; Pärnu sanatooriumide uute korpuste rajamise ja Viimsi tervisekeskuse avamisega täienesid Eesti ravipuhkuse võimalused; mais tuli Tallinna?Helsingi liinile uus laev ?Romantika?, tihenes laevaliiklus Rootsiga; juunis taasavati Tallinna?Peterburi rongiühendus. Uute teenuste lisandumine avaldab saabuvate turistide arvule mõju lähema aasta-paari jooksul.

Jaanuarist juulini käis esialgseil andmeil Eestis 1,92 miljonit väliskülastajat e 22 000 inimese võrra enam kui 2001. a samal ajal. Sarnaselt eelmisele aastale on tänavu eriti kasvanud saabumised Norrast, Poolast ja Leedust, seda just tänu mitmepäevaste reiside lisandumisele. Ka rootslaste saabumised näitavad 20-list kasvu, kuid eelmisel aastal külastas Eestit tavalisest vähem turiste. Majanduslanguse tõttu on rootslaste välisreisid vähenenud, nt nende ööbimised Soome majutuskohtades on tänavu kahanenud koguni 17.

Soomlaste reisid Eestisse, mis eelmisel aastal vähenesid, on tänavu esimese 7 kuu kokkuvõttes 3 kasvanud. Kui aasta alguses toimus nende reisides mõningane langus, siis juunis ja juulis kasvas soomlaste reisimine Eestisse 8. See on seostatav uue laeva liiniletulekuga ja lisandunud sanatooriumipuhkustega. Talvel Helsingi messil tehtud küsitluse põhjal on lõõgastumine Eesti sanatooriumides soomlaste reisieelistustes kõrgel kohal. Viimasel kahel aastal toimunud ligi 30-line kasv jätkub ka tänavu. Suurenenud on soomlaste reiside hooajalisus ? aasta alguses reisitakse vähem ja suvel enam, Jätkuvalt väheneb ostureisijate arv, kelle reisid ei sõltu eriti hooajast, ning suureneb puhkusele tulijate hulk, kes eelistavad reisida suvel.

Ameeriklaste reisid Eestisse on tänavu ootuspäraselt vähenenud, seda põhiliselt kruiisireisijate arvelt, kes varem on moodustanud 2/3 Eestis käivatest ameeriklastest. Eelmise aasta 11. septembri järel tühistati selleks suveks mitmekümne kruiisilaeva reisid Tallinna sadamasse. Maist juulini on ameeriklastest kruiisireisijate arv vähenenud mullusega võrreldes poole võrra (21000 reisijat), kruiisilaevaga saabunuid kokku on mullusest veerandi võrra vähem. Veidi on vähenenud ka Jaapanist, Kanadast ja Suurbritanniast pärit kruiisireisijate arv, kuid lisandunud on Itaaliast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt tulijaid.

Eeldatavalt on tegemist vaid üheaastase tagasilöögiga ja sadama andmeil on järgmiseks suveks Tallinnasse siiski oodata tänavusest tunduvalt suuremat kruiisilaevade arvu.

Majutusettevõtteis peatunud välisturistide arv on I poolaastaga kasvanud 3, nende poolt Eestis veedetud ööd veidi rohkem (5). Varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlikumale kasvule vaatamata on oluliselt tõusnud müügitulud, tulenedes osaliselt Eurovisiooniga seotud keskmise hinna tõusust. Ööpäeva keskmine hind Tallinna majutuskohtades on poolaasta keskmisena kümnendiku võrra mullusest kõrgem, samas on Pärnus ja Tartus ööpäeva keskmine maksumus isegi veidi vähenenud.

Poolaasta kokkuvõttes suurenes Tallinna majutuskohtade tulu 50 miljoni krooni võrra ehk 19 (lisandunud tulust pool teeniti mais, kui majutuse keskmine hind Tallinnas tõusis kolmandiku võrra). Vastupidiselt eelmisele aastale mujal Eestis majutusteenuste müük eriti suurenenud pole. Tasulist majutust kasutanud välisturistide arv on kasvanud peamiselt Tallinnas ja Pärnus, mujal on majutatute arv suurenenud eelkõige siseturismi arvel.

Tähelepanu väärib konverentsiturismi arendamine, mis suurendas mullusega võrreldes majutuskohtade täituvust veebruaris-märtsis. Poolaasta kokkuvõttes moodustasid konverentsil või seminaril osalejad 4 meie majutuskohtades peatunud välis- ja 10 siseturistidest. Kui välismaalastest konverentsituristidest kolmveerand peatub Tallinnas ja teisel kohal on Tartu, siis eestimaalastest ligi kolmveerand sõidab konverentsile/seminarile väljapoole kolme suuremat linna, tuues lisatulu eelkõige Valga- ja Läänemaa majutuskohtadele.

Aasta kokkuvõttes peaks väliskülastajate arv mullusega võrreldes kasvama u 40 000 võrra, jõudes 3,27 miljonini. Kuna kaugematest riikidest tulijate osa on endiselt väike ja vähenenud on naaberriikidest pärit saabumiste arv, siis jääb külastuste arv juba kolmandat aastat järjest umbes samale tasemele. Turismitulude kasvuks võib esialgsete andmete põhjal prognoosida 2-3.

Kiirema kasvu saavutamiseks järgmistel aastatel on hädavajalik suurendada investeeringuid turistidele pakutavate teenuste kvaliteeti ning arendada uusi omanäolisi vaba aja veetmise võimalusi, et pikendada Eestis viibimise kestust ja suurendada külastajate kulutusi reisi kohta.