Kuigi kohalike valimiste ametlikud nimekirjad ei ole veel avalikkuseni jõudnud, jaguneb võim vähemalt Põlvamaal esialgsete andmete kohaselt peamiselt erakondlike nimekirjade vahel.
Põlva maakonna 14 omavalitsuses asub pisut enam kui kuu aja pärast valijate hääli püüdma kõigest kaheksa valimisliitu (sh Kõlleste vallas kaks). 1999. aasta valimistel oli neid 32. Küll on siinmail valdavaks saanud parteilised nimekirjad: kui kolme aasta eest oli neid 11, siis tänavu juba 43.
Kaheteistkümnes omavalitsuses on nimekirjad välja pannud Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit, seitsmes Mõõdukad ja Res Publica, neljas Eesti Reformierakond ning Räpina vallas Eestimaa Ühendatud Rahvapartei.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täiesti mängust väljas on Isamaaliit, kes eelmistel valimistel kandideeris veel Räpina linnas.
Näiteks Värska vallas, kus veel 1999. aastal taotles volikokku pääsemist kolm valimisnimekirja (neist üks kandis muu hulgas XXI sajandi nime) ja kaks erakonnanimekirja, on seekord esindatud viis erakonda.
Samas kandideerib nii mõnegi valla valimisliidus sama palju inimesi kui erakondade nimekirjades kokku. See aga tähendab, et päris kindlalt parteilased ja nendega liitunud end veel tunda ei või.
Tähendusrikas on ka praeguste omavalitsusjuhtide meelemuutus: kui veel kolm aastat tagasi kandideeriti valdavalt valimisliitude nimekirjades, siis nüüd ollakse juba parteistunud või siis vähemalt mõne erakonna nimekirjas. Näiteks Põlva linnapea ja Kanepi vallavanem otsustasid end Eesti Keskerakonnaga siduda alles pärast valimisliitude taaslubamist.
Viimaste mohikaanlastena näivad vaid mõne väikevalla juhid, kes on truuks jäänud oma senisele valimisliidule.
Autor: Mati Määrits