Eesti Pank asus laenuturgu jahutama

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles, et kehtestatud meetmeid ei ole neile keegi ette kirjutatud, vaid tegu on Eesti Panga taotlusega tagada Eesti majanduse stabiliseerumine.

?Täna välja kuulutatud meetmed laenamise piiramiseks on ajutised,? ütles Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots eile. Toots lisas, et Eesti Panga sammudele, mis viivad valitsuse raha kommertspankadest välja ja karmistavad laenutingimusi, pole tähtaega pandud. See tähendab, et kui olukord paraneb, siis vana olukord taastub.

Toots ütles pärast laenamise piiramist toetavate otsuste avaldamist, et keskpanga sammud tulenesid jätkuvalt madalatest intressidest. Tootsi sõnul võis juunis aimata, et Euroopa Keskpank hakkab intresse tõstma, ent need ootused ei täitunud. Pigem on intressid langenud. Sestap otsustas keskpank hakata ise laenuvõtmist piirama.

Toots ütles, et ei oska öelda, kas keskpanga sammud tõstavad intresse Eestis. Tema sõnul sõltub see pankadest, aga surve intressi tõusuks on tugev.

Eesti Pank kasutab valitsuse raha väljaviimist kommertspankadest esmakordselt, ent seda on varem teinud keskpangad mitmetes riikides.

Eesti Pank tõmbab koostöös rahandusministeeriumiga kommertspankadest raha välja järgmisel nädalal.

Toots ütles, et raha läheb välja proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju ühes või teises pangas keskvalitsuse raha on. Mitte nii, et ühest pangast võetakse välja miljard ja teistest ei võeta midagi.

Peaminister Siim Kallas ei soovinud Eesti Panga samme eile Äripäevale kommenteerida. Tema nõuniku Madis Mülleri sõnul on Eesti Panga initsiatiiv laenu kasvu hoo pidurdamiseks teretulnud. ?Et keskpanga argumendid on hästi põhjendatud ning hoiuste tingimused ei muutu riigi jaoks halvemaks, ei ole riigikassal ühtegi põhjust Eesti Pangaga kokkulepet mitte sõlmida,? ütles Müller.