Riskifondid otsivad raha paigutamiseks kohta

Suurim riskikapitalifonde haldav firma on BaltCap, mis on nelja fondi kaudu investeerinud Balti riikidesse kokku 580 miljonit krooni. Peamiselt on investeeritud Eestisse ja Leetu, ent kasvab investeeringute osa Lätti.

Tuntuim BaltCapi fond on Baltic Investment Fund, mis on turule toodud kolmes osas. Fond on investeerinud sellistesse tuntud ettevõtetesse, nagu Tartu Õlletehas AS A. Le Coq, ehitusettevõte AS EMV, IT-firma AS Microlink ja ehitusmaterjalide hulgimüügifirma AS Vipex.

BaltCapi partner Kristjan Kalda ütles, et praegu on võimalik raha taotleda kahest fondist, need on Baltic Investment Fund III ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete fond Baltic SME Fund.

Kalda juhib fondide investeeringuid BaltCapi värskest büroost Tallinnas Estonia puiestee alguses endisest Eesti Energia peahoonest. Ta on vaikse jutuga ja tagasihoidliku olemisega ning miski ei reeda, et kaks aastat tagasi osales ta 100miljonilise käibega hulgimüügifirma Vipex jaluletõstmises ja aitas möödunud aastal tuua kasumisse miljardilise käibega IT-gigandi Microlinki.

Kalda sõnul on riskikapitali investeeringute puhul kõige olulisem ettevõtte juhtkond. See, et ta ise peab ettevõtte tegevjuhtimisse sekkuma, pole reegel, ent vajadusel on ta valmis seda tegema. ?Toon endaga kaasa lisaväärtuse,? lisab Kalda. Nii oli Vipex enne Kalda tulekut kahjumis, koos firma juhi ja kaasomaniku Ivo Kolloga võtsid nad juhtimise üle, rakendasid tööle uue meeskonna ja möödunud aastal oli Vipex 1,5 miljoniga kasumis. Microlink tuli Kalda toetusel möödunud aastal välja 76 miljoni kroonisest kahjumist. Kalda on nii Vipexis kui ka Microlinkis nõukogu esimees.

Kalda sõnul on investeeringu suurus olenevalt projektist 5?115 miljonit krooni ja ostetav osalus 15?100. Soovitavalt peab ettevõte juba tegutsema, omama teatud unikaalset konkurentsieelist ja olema omas valdkonnas turul kahe juhtiva tegija hulgas. Riskikapitali kaasamine sobib näiteks ettevõttele, mille juhtkonnal on plaan ettevõte senistelt omanikelt välja osta. Investeerimisperioodi pikkus on 3?6 aastat.

Riskikapitali kaasamise kogemusega Vipexi juht Ivo Kollo ütles, et kogemused on positiivsed. ?Koostöös BaltCapiga on välja arendatud Eesti suurim ehitusmaterjalide esindus- ja jaotuskeskus,? ütles Kollo. BaltCap on olnud abiks Vipexi strateegia väljatöötamisel. Tänu muutustele ootab Vipex tänavu 60 käibe kasvu ja 50 kasumi kasvu võrreldes möödunud aastaga.

Microlinki juht Allan Martinson ütles, et pärast fondi kaasamist peab ettevõtte tegevjuhtkond fondi huvidega arvestama. Fond nõuab üldjuhul teiste aktsionäridega võrreldes erikohtlemist, mis väljendub aktsionäride lepingus. Selles kindlustatakse fondi õigused firma juhtimises osaleda, infole ligipääs, aga ka investeeringust väljumise tingimused. Näiteks praegustel rasketel aastatel on moes garanteeritud tootluse nõudmine, st fond peab oma raha igal juhul saama, alles siis jagatakse müügikasumit teiste aktsionäridega. ?Riskikapitali kaasamine võib olla ettevõtte jaoks raske ja karm samm, kuid tihti ainus võimalus, kuidas kaasata vahendeid oma äri laiendamiseks,? ütles Martinson.

Sarnaselt BaltCapi fondidega pakuvad Eestis firmadele rahastamist Baltic Post Privatisation Fund (Balti erastamisjärgne fond), mida haldab Scandinavian Baltic Development Ltd (SBD). Fondi investeeringud ettevõttesse on vahemikus 30?90 miljonit krooni, investeeritakse 200?3000 töötajaga firmadesse. Tuntuimad investeeringud on Eestis Tallinna Külmhoone ja TallEgg, mis möödunud aastal edasi müüdi.

SBD esindaja Hanno Riismaa ütles, et sama meeskond on juba kokku panemas uut fondi, mis investeerib samuti Balti riikidesse. Riismaa sõnul ei pea raha taotlev ettevõte olema turuliider.

Kolmas suurem riskikapitali fond on Baltic Small Equity Fund (Balti väikekapitali fond), mis on investeerinud näiteks kaardifirmasse Regio, biotehnoloogiafirmasse Asper Biotech ja Tiki-treilerite tootjasse ASi Bestnet. Fondi esindaja Andres Mandeli sõnul on investeeringud ettevõttesse suurusega 7?8 miljonit krooni.

Riskikapitalifondiga sarnaneb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juures tegutsev Tehnoloogiaagentuur, mis rahastab laenude ja toetuste näol tehnoloogia arendamisega seotud projekte. Nn pehme omakapitali vormis, allutatud laenudesse ja vahetusvõlakirjadesse on võimalik taotleda investeeringut Balti Ameerika Ettevõtlusfondilt (Baltic American Enterprise Fund). Fondi esindaja Kalmer Kikas ütles, et investeeringu suurus ettevõttesse on 7?16 miljonit krooni tähtajaga kuni viis aastat.

Riskikapitalifondidest oli mõned aastad tagasi aktiivne LHV juures tegutsev nn uue majanduse fond New Economy Ventures, mis hakkab oma tegevust lõpetama ja uut fondi pole kavas luua. Fondi tuntuim investeering oli personaliotsingu firmasse CV-Online.