Eesti majandus vajab tasakaalustamist

Majandusuudistes erineb sügis kevadest ootamatult palju: kui maailmas domineerisid juunis veel positiivsed uudised, siis augustis enam mitte. Suurematelt keskpankadelt nagu USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank oodati enne jaanipäeva baasintresside tõstmine otsust, kuid augustis eeldati juba intresside langetamist Föderaalreservi poolt. Vahepeal oli selgunud, et aastaalguse optimism maailmamajanduse kiirest taastumisest oli küllalt tüüpiline finantsturgude ootuste ülereaktsioon. Nii ei ole Euroopas ega USAs märgata loodetud investeeringute ja eratarbimise taastumist, mida kevadel prognoosisid analüütikud. Prognoose on alandatud, kipub kaduma varasem usk 2002. a teisel poolel jõudsalt taastuvast kasvust.

Eelneva taustal on hinnasurve enamikes suurmajandustes endiselt väike ja inflatsioonitempo püsib kontrolli all. See lubab keskpankadel hoida baasintresse lähikuudel viimaste aastate madalaimal tasemel ning stimuleerida majanduse elavnemist läbi odava laenuraha. Eesti jaoks tähendab see, et intressid lähiaegadel väljastpoolt lähtuvatel põhjustel ei tõuse.

Eesti majanduse hetkeseisus on jätkuvalt nii positiivseid kui negatiivseid jooni ? ühelt poolt leiame jätkuva majanduse ja tootlikkuse kasvu, suhteliselt madala inflatsiooni ja alanenud tööpuuduse. Medali teine külg sunnib küsima: millise hinnaga see on saavutatud? Kasvu veab praegu selgelt sisenõudlus, mis on rahastatud väga suures osas laenudega. Seetõttu kasvab kiiresti nii eraisikute kui ettevõtete võlakoormus ja eelneva loogilise tagajärjena kogu Eesti majanduse välisvõlgnevus.

Esimene signaal lähenevatest probleemidest tuligi välissektorist ? kevadine ehmatus Eesti majanduse jaoks oli rekordiline jooksevkonto defitsiit viimase nelja aasta jooksul. Kuigi üks kvartal ei tee veel ilma ja on tihtipeale liigitatav ühekordseks hälbeks, siis praeguseks on selge, et tegu pole ühekordse nähtusega ? suure tõenäosusega tuleb 2002. a kokkuvõttes jooksevkonto defitsiit mitte palju erinev 10 protsendist. Mida see tähendab? Eelkõige tasakaalustamatuse ja haavatavuse süvenemist. See on tõsine signaal. Viimase seletuseks ? ka põgus majandusnumbrite ülevaatus näitab, et süveneva jooksevkonto defitsiidiga kaasnenud kiirenev laenukasv ja esimest korda paljude aastate jooksul netovälisvõla suurenemine.

Jooksevkonto defitsiidi põhjus ei ole ainult investeeringud. Eesti vajab palju investeeringuid nii täna kui edaspidi ? ja suured investeeringud süvendavad jooksevkonto defitsiiti. See on tõde, kuid mitte kogu tõde. Kui süveneda jooksevkonto defitsiidi põhjustesse, ilmneb, et tegu pole pelgalt kapitalikaupade impordiga; märkimisväärselt kasvanud on pea kogu import, sh teenuste import. Jätkuvalt tugev sisenõudlus tähendab ka tarbimise kasvu ? ootused lähitulevikule on ikka veel liiga kõrged.

Meedias on tõmmatud paralleele Aasia-Vene kriisi ja tänase vahel. See pole õige, erinevused on märkimisväärsed. Siin vaid mõned neist ? erinevalt 1997. a on Eesti majanduse põhialused palju tugevamad oma madalama kasvutempo ja tugevama finantssektoriga, rääkimata 90ndate lõpu maailmamajanduse suurte kriiside vahetust mõjust Eestile. Omaette teema on Euroopa Liit ? kuigi liitumisperspektiiv võib maailma silmis alandada väikeriigi riskiastet, ei lahenda see iseenesest veel ühtki küsimust.

Siiski oli veel kevadel põhjust oodata majanduse iseeneslikku tasakaalustumist läbi kasvavate ekspordimahtude ning intressitõusu. Nagu selgus, ei toimunud kumbagi ? välisnõudlus on jätkuvalt nõrk ja intressid pigem alanesid. Seega kevadel eeldatud kohandumise stsenaarium ei ole enam reaalne. Teise kvartali kiire majanduskasv tugines valdavalt sisenõudlusele ja laenurahale; selline areng ei ole väikeses väga avatud majanduses pikaajaliselt võimalik.

Eesti majanduse vastupidavuse huvides peab ekspordisektoril olema ressursse ka raskes välismajandusolukorras kasvu edasi arendada ning sedakaudu aidata tagada stabiilsemat majanduskasvu mitme tuleva aasta jooksul. Eelnevast tulebki otsida põhjusi Eesti Panga otsusele viia koostöös rahandusministeeriumiga riigi deposiidid ajutiselt keskpanka ja koostada kommertspankadele ettepanekud laenutingimuste karmistamiseks. Mis edasi, selgub lähikuudel.