• OMX Baltic0,00%299,53
  • OMX Riga0,27%890,79
  • OMX Tallinn−0,11%2 061,27
  • OMX Vilnius−0,1%1 206,33
  • S&P 5000,6%6 301,03
  • DOW 300,57%44 509,02
  • Nasdaq 0,81%20 899,36
  • FTSE 1000,52%8 972,64
  • Nikkei 2250,6%39 901,19
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%90,49
  • OMX Baltic0,00%299,53
  • OMX Riga0,27%890,79
  • OMX Tallinn−0,11%2 061,27
  • OMX Vilnius−0,1%1 206,33
  • S&P 5000,6%6 301,03
  • DOW 300,57%44 509,02
  • Nasdaq 0,81%20 899,36
  • FTSE 1000,52%8 972,64
  • Nikkei 2250,6%39 901,19
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%90,49
  • 17.09.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tõnis Palts lõunatab WiFi-restoranides

Püüan oma tööasjad nii kokku leppida, et kohtuksin inimestega kohtades, kus on WiFi-võrk, näiteks restoranides, kirjeldab oma traadita interneti kogemust ettevõtja Tõnis Palts.
Töö teeb oluliselt tulemuslikumaks võimalus vestluskaaslasega kohapeal dokumente vahetada, memosid ja e-posti saata, internetist vajalikku infot otsida, ütleb ta. Palts ise küll väga suuri andmemassiive üle traadita interneti ei liiguta, kuid ka internetis uudiste lugemine ja dokumentide-piltide e-postiga saatmine võivad teinekord nõuda päris kiiret ühendust. ?Õigemini aeglase ühendusega kulub väga palju aega ootamise peale,? täpsustab ta.
WiFi on senistest traadita interneti võimalustest (GSM-modem, GPRS) oluliselt mugavam ja kiirem. Ühenduse saamine on lihtsam ja kiirem, võimaldades suuremate andmemahtude liigutamist, kui seda lubab tänapäeval mobiiltelefonivõrk, räägib Palts.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sideärist poolenisti poliitikasse läinud Palts kasutab WiFit väga mitmel pool, nii kohvikutes kui kontorites, sadamates, hotellides, seega igal pool väljaspool oma kodu ja kontorit. ?Olen märganud mitmeid laudkondi lõunatamas, sülearvutid ees,? räägib ta. ?Ühel päeval oli ühes tuntud tasuta WiFiga pubis kokku viis seltskonda, kel üks või rohkem arvuteid laual. Aga see pole mu meelest mingi trend ega moeröögatus, vaid lihtsalt viis oma tööd mugavamaks ja tõhusamaks teha,? selgitab Palts.
1990. aastate alguses mobiiltelefone müüma hakanud Palts võrdleb WiFi arengut mobiilide arengu algusega: esimestel kuudel sai ühenduse vaid teatud kohtades, nüüd on teatud kohad, kus ühendust ei ole. Sama võrdluse toob ta ka WiFi turvalisuse kohalt: analoogsidet pakkunud NMT-telefonid olid väga lihtsalt pealt kuulatavad, digitaalsidet kasutava GSMi pealtkuulamine nõuab aga keerulist ja kallist tehnikat. Põhimõtteliselt on ju alati ja kõike võimalik pealt kuulata, mitte ainult WiFi võrgus, vaid ka kogu internetis ja intranettides toimuvat andmeliiklust, kinnitab Palts. Kõik sõltub tema sõnul pealtkuulaja tehnoloogia tasemest. ?Selle koha pealt ei kujuta WiFi endast oluliselt suuremat riski kui tavaline internet. Muidugi, WiFi-teenuse pakkuja peaks olema ise piisavalt usaldusväärne, sest kõige lihtsam on liiklust kontrollida ikkagi kohaliku võrgu haldajal, st inimesel, kes administreerib kohtvõrku, kus WiFi saatja üles on seatud,? räägib ta.
Palts soovitab traadita interneti kasutajal arvestada paari lihtsat asja, näiteks ei tasu jagada oma arvuti kõvaketast teistele vabaks kasutamiseks ega saata eriti konfidentsiaalset infot sisaldavaid dokumente ilma krüpteerimata. ?Kuid sajaprotsendilist kindlus see ei anna, sest ka restorani kõrvallauas istuv inimene võib sind salaja pildistada või su juttu salaja lindistada või üle õla su arvuti ekraanile piiluda,? selgitab ta.
Praegusel kujul on tasuta WiFi lihtsalt mugav vahend internetti jõudmiseks. Internet võiks küll juba iga inimese põhiõiguste hulka kuuluda, sõnab Palts. Ta toob Eestit siinkohal muule maailmale eeskujuks. Kevadel tegeles Palts kolm päeva kahe Eesti reisibürooga, kes ei suutnud talle leida Londonis hotelli, kus oleks WiFi-võrk. Kuid ka Eestis saab mõnikord WiFiga päris palju nalja, ütleb Palts ja toob näiteks, et jahtklubis või hotellis, kus WiFi võrk on välja reklaamitud, küsivad nii hotelli teenindajad kui sadamakapten, kui nõuda neilt võrgu kasutamise parooli, et mis see viifii on.
Anu Vahtra
Eesti Telefoni pressiesindaja

Artikkel jätkub pärast reklaami

Arvuti Network Neighborhood küll teisi kasutajaid ei näita, kuid internetist tulenevate rünnete eest pole traadita internetiühenduse kasutaja kaitstud, sest teenuse kasutajaile antakse avalik IP-aadress (samuti nagu näiteks sissehelistamise korral). Turvaliseks internetis surfamiseks soovitame kasutada tarkvaralist tulemüüri ja lõpeta arvutis olevate kataloogide väljajagamine (sharing). Tarkvaralise tulemüüri saab soovi korral hankida internetist tasuta (näiteks lehelt www.zonelabs.com).
Turvaliseks oma ettevõtte sisevõrku pääsemiseks soovitame kasutada VPN-rakendust (virtual private network ehk virtuaalne privaatvõrk). Seda teenust saab kasutada spetsiaalse arvutisse installeeritud tarkvara abil, mis toimib ka kui tarkvaraline tulemüür. Ka VPNi puhul on oluline jälgida, et kataloogid ei oleks välja jagatud. VPN-teenusega saab lähemalt tutvuda Eesti Telefoni Atlase kodulehel.
Toomas Kordemets
Unineti võrgudirektor
Restorani või hotelli fuajee kõrvallauas istuja saab kopeerida WiFi-võrgus süle- või pihuarvutist teda huvitavaid faile teatud tingimuste kokkulangemise puhul. Hotspot ehk traadita interneti koht on põhimõtteliselt nagu väike kohtvõrk üle raadiolainete. Seega kõik, mis on oma arvutis välja jagatud, on nähtav ka levialas olevatele kaaskasutajatele. Osa traadita interneti juurdepääsuseadmeid (gateway) võimaldab kehtestada liikluspiiranguid, nii et naaberarvutid üksteist ei näe. Uninet on oma WiFi-kohtades seda võimalusel alati kasutanud. Kindel selle peale siiski olla ei saa, sest kõik seadmed seda ei võimalda. Seega tuleb igal juhul enne traadita interneti kasutamist üle vaadata, et arvutikettad jagatud ei oleks. Teine võimalus on kasutada personaalset tulemüüritarkvara, mis blokeerib kõik ühenduskatsed väljastpoolt.
Windows XP kasutajatel piisab vastava seade aktiveerimisest, teised võivad kasutada näiteks Zonealarmi teenust.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 30 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele