Töökeskkond vajab tõsisemat tähelepanu

Tööõnnetusi juhtub Euroopa Liidu liikmesriikides kaheksa korda enam kui meil. Millest selline erinevus, milline on üldse meie töökeskkond, aga samuti Lätis ja Leedus, kuivõrd on tööinspektsioonid suutelised kontrollima töökeskkonda käsitlevate seaduste täitmist ja vajadusel rakendama riiklikku sundi?

Muutunud on majandussituatsioon ja meie töökeskkond, seda viimasel ajal kohati mitte just paremuse poole. Kiire kasumisaamise nimel ollakse valmis järeleandmisi tegema tööohutuse ja terviseriskide suhtes. Seda tunnistab ilmselgelt viimaste aastate statistika.

Tööl juhtunud raskete tööõnnetuste arv Eestis on kasvanud järjekindlalt viimased viis aastat. Eriti märgatav on tõus olnud tänavu esimesel poolaastal, mil neid on lisandunud mullusega võrreldes üle saja. Töösurmade hulk on püsinud aastaid (1991-1999) poolesaja ringis, vaid 2000. a oli meeldiv erand 27 juhtumiga. 2001. a oli surmajuhtumeid natuke rohkem (30). Esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv on suurenenud märgatavalt alates 1996. a, ilmutades küll 2001. a mõningast langust, mis jätkub ka tänavu.

Inspektsiooni järelevalvealane tegevus on varasemast enam suunatud tööandja tegevuse hindamisele ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel, mitte üksikute ohutusnõuete rikkumiste väljaselgitamisele.

Ettevõtete töökeskkonna seisundi hindamisel oleme seadnud eesmärgiks jagada ettevõtted ohtlikkuse taseme järgi kolme gruppi, mille alusel on määratud nende kontrollimise sagedus. Nõustava järelevalve eesmärk on teavitada tööandjaid uutest õigusaktidest, nõustada neid nende rakendmisel ja saada tagasisidena teavet töökeskkonna parendamiseks tehtud meetmetest.

Tööinspektsioon, kus on ametis vähem kui poolteistsada töötajat, suudab igal aastal järelevalvega haarata umbes 5000-6000 ettevõtet, so vaid kuuendiku kõigist registreeritud ettevõtetest ning vaevalt veerandi enam kui viie töötajaga firmadest. Kuna kõiki hõlmata ei suuda ka parima tahtmise juures, siis oleme määranud igal aastal kindlaks järelevalve prioriteedid.

Tänavu on luubi all üle 20 töötajaga ettevõtted ohtlikumatel tegevusaladel, mis jäid halvas mõttes silma 2000 ja 2001 korraldatud kontrollkäikudel ? uued ja rekonstrueeritud ehitised, füsioloogilised ohutegurid toiduainetetööstuse ettevõtetes ning töö- ja puhkeaja- ning töölepinguseaduse nõuete täitmine ehitustöödel.

Esimesel poolaastal oli järelevalvega haaratud kaks ja pool tuhat ettevõtet. Olukord ettevõtetes ei ole oluliselt paranenud, seega vajab töökeskkond senisest tõsisemat tähelepanu.