Sõiduauto erisoodustuse hinna määramine läheb vastuollu põhiseadusega

Sõiduauto kasutamise erisoodustuse hinda on rahandusministri määrusega jällegi korrigeeritud ? seekord hüppeliselt 1000 kroonilt 2000 kroonile. Meedias on esiletoodud ka fakt, et rahandusminister oli pädev sellist otsust tegema.

Nimetatud määruse seletuskirja kohaselt loodab riik saada muudatuse tulemusena riigieelarvesse täiendavat maksutulu ca 130 miljonit krooni. See on summa, mille võrra absoluutarvuna suureneb Eesti maksumaksjate maksukoormus. Ja see summa pole väike ettevõtjatele ega ka riigile. Selline rahandusministri suvaõigus ei ole kooskõlas põhiseadusega ega Eesti maksusüsteemi arengusuundadega. Eesti õiguskorras peaks maksunduses kehtima põhiseaduslik legaalsuse printsiip. Selle printsiibi järgi kehtestatakse kõik maksud ja, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadusega (põhiseadus §113). See printsiip tähendab ka seda, et seaduse alusel õiguste delegeerimisel näiteks rahandusministrile peab asjaomane delegatsiooninorm olema võimalikult konkreetne ja täpne ehk seega siis ministri määrusandlusõigust ohjeldav.

Eesti maksusüsteem on tänuväärselt liikunud selles suunas, et maksustamise printsiibid ja kord fikseeritakse seaduses ning valitsus või ministrid kehtestavad rakendusakte, mis sätestavad konkreetseid tingimusi ja kordi, kuid ei suurenda ega vähenda maksukoormust võrreldes seadusega. Eestis on möödas need ajad, kus määrusega määrati residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu suurus või määrati seadust täiendavad juhendid. Samas ettevõtluse jaotamata kasumi tulumaksust vabastamisega lahtijäetud kõrvaluksed kipuvad ministri suvaotsustuse survel üha enam ja enam avanema.