Põllumajandusministeeriumi soovi piirata seadusega põllumajandusmaa müüki peab osa poliitikuid ettevõtlust pärssivaks.
Põllumajandusminister Jaanus Marrandi sõnul jätab seaduse praegune eelnõu tegutsemisvabadust nii neile, kes soovivad osta põllumajandusmaad eesmärgiga kasutada seda muuks otstarbeks, kui ka tõsistele põllumeestele, kirjutab Postimees.
Seaduse varasemas eelnõus jooksis piir, millest alates sai põllumajandusmaad osta vaid kindlatele kriteeriumitele vastav inimene või ettevõte, kahe hektari tasemelt. Peatselt valitsuse istungil arutlusele tulevas eelnõus on sama piir aga kümme hektarit.
Marrandi hinnangul peaks see välistama olukorra, kus põllumajandusmaa hind hakkab langema, sest ostuvõimalus säilib mingis ulatuses ka teistele.
Samuti ei pea Marrandi õigustatuks kriitikat, et põllumajandusmaa ostu piiramine pärsiks uute põllumeeste tulekut. ?Seadus näeb ette võimaluse, et erandkorras võib selliseks tehinguks loa anda ka maavanem,? lausus ta. ?Usun, et see jätab võimaluse kõigile ettevõtlikele inimestele.?
Maaelukomisjoni kuuluva reformierakondlase Teet Helmi sõnul vajab põllumajandusmaa müük regulatsiooni, kuidas tema hinnangul on küsitav, kas see nii jäik peab olema. ?Mina isiklikult ei usu, et karmide piirangutega midagi saavutatakse, ja seda nii põllumajanduses kui ka mujal,? lausus ta.
Üheks piirangute negatiivseks pooleks peab ta just seda, et nendega takistataks uue põlvkonna tulekut maale, mida praegu võib täiesti reaalselt täheldada ning mida pärssida kuidagi ei tohi.
Eesti Kinnisvara Ettevõtete Liidu juhatuse esimehe Janno Rokki sõnul ei maksa karta ka paljukirutud kinnisvaraarendajaid, keda põllumehed on süüdistanud hindade kunstlikus tõstmises. ?Kinnisvaraarendus ei ole nii lihtne, et ostad põllu ära ja paned majad püsti,? lausus ta.