Riigikontroll: Riigihangete probleemide põhjus planeerimise nõrkuses

Auditi tulemusel selgus, et enamik riigihangete seaduse rikkumistest on tingitud puudustest hangete planeerimisel, teatas riigikontroll.

Riigikontrolli auditijuhi Olav Lüüsi sõnul korraldati mõned hanked kiireloomulisena vaid seetõttu, et asutus ei olnud oma tegelikke vajadusi hinnanud õigel ajal. Hankeid hakati ette valmistama alles siis, kui kaupa või teenust juba tarvis läks ning seega avatud pakkumismenetlust enam korraldada

ei jõutud.

'Väljakuulutamiseta pakkumismenetlust võib kasutada üksnes ettenägematute sündmuste puhul. Asjad pole korras, kui praktikas kujuneb erandina lubatu riigihanke sünonüümiks. See tähendab potentsiaalsete müüjate ebavõrdset kohtlemist, aga ka suuremaid kulutusi riigile, sest on valida väiksema

pakkujate ringi seast. Vaadeldud asutustes mindi mitteavaliku hanke teed põhjendamatult sageli,' lisas Lüüs.

Samuti puuduliku planeerimise tõttu selgus mitmel juhul alles aasta lõpus, et midagi oli aasta jooksul ostetud nii suure summa eest, et oleks pidanud korraldama riigihanke.

Hanget võib mõjutada ka kauba või teenuse vajajast kõrgemal seisva asutuse planeerimine - juhul kui just viimase ülesanne on teha põhimõttelised otsused hanke mahu, hinna ja rahastamise suhtes. Kui hankega on kiire, ent otsustaja viivitab, on ostjal suhteliselt raske hanget kõigi nõuete kohaselt läbi viia.

Lisaks täheldas Riigikontroll mitmeid korralduslikke puudusi. Soovida jättis riigihankemenetlust kajastava dokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine; riigihangete registrini ei jõudnud alati õiged andmed hanke mahu või maksumuse kohta, sageli saadeti andmeid hilinemisega. Esines segadust hankeid korraldavate

ametnike kohustuste ja vastutuse jaotumises.

Riigikontroll märgib, et riigihangete korrektsust aitaks tagada vajaduste parem läbimõtlemine. Ehkki audit puudutas Siseministeeriumi valitsemisala, võib sarnaste probleemide olemasolu eeldada ka teistes ministeeriumides.