• OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 5000,37%5 914,33
  • DOW 300,54%42 277,11
  • Nasdaq −0,14%19 120,87
  • FTSE 1000,57%8 633,75
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,41
  • OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 5000,37%5 914,33
  • DOW 300,54%42 277,11
  • Nasdaq −0,14%19 120,87
  • FTSE 1000,57%8 633,75
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,41
  • 30.09.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtete ülestöötajatel piisab Eestis tööd küllaga

Scandinavian Baltic Development (SBD) investeerib ettevõtetesse, millel on eeldused toota sinna paigutatud raha kasudega tagasi. SBD partneri Hanno Riismaa sõnul oli nende Eesti-sisestest investeeringutest parim Tallegg, millega tehti kõvasti tööd ja väljuti väga edukalt eelmisel suvel. Samuti loodab ta märkimisväärset edu Tallinna Külmhoonega. ?Rohkem on investeeringuid Leedus, kus tegutseme põhisuundadena tekstiili ja IT alal,? ütles Riismaa.
SBD teeb investeeringuid omakapitali üldjuhul suurusjärgus 2?5 miljonit eurot. ?Liiga väikseid projekte ei tasu teha, sest reeglina kulub ühele väiksele asjale sama palju aega kui suurele,? lausus Riismaa. ?Väikefirmades on ikka nii, et kõik tegelevad kõigega ja kogu asjaajamine on korrastamata.?
Väikefirmadesse investeerimine nõuab sügavat asja sees olemist. Samas peab väikest summat investeerides selle mitmekordistama, et oma investoritele piisavat kasu tuua, märkis Riismaa. Suurfirmasse 4 miljonit eurot investeerides kasvatatakse seda poolteist korda ja saadakse 6 miljonit eurot, millest kasu on 2 miljonit. Investeerides 100 000 eurot väikesesse firmasse, peab selle väärtuse 20kordseks muutma, et saavutada 2miljonilist kasu. ?Väiksed projektid tehakse seetõttu ära erainvestorite ehk angel capitalist?ide poolt, mitte aga suurte fondidega,? lisas Riismaa. ?Väga palju pead enne reaalse tehingu tegemist õppima tundma oma tehingupartnereid.?
Riismaa ütleb, et tihti soovitakse kapitali saada väga ruttu. Kapitalivajajad on teinud väga optimistlikud tulevikuprojektsioonid, nn hockey sticks, ja soovivad, et riskikapitalistid nende baasil kiiresti otsustaksid. ?Parem on aga võtta need prognoosid ja vaadata, kas ettevõte järgnevatel kuudel neid täita suudab,? lausus Riismaa. ?Sama kehtib ka riskikapitalistide kohta, keda ettevõte peab tundma õppima ja välja selgitama, kas nad ka peale raha midagi muud ettevõttele annavad.?
Suurfirma ülestöötamise periood sõltub Riismaa sõnul olukorrast. Tavaliselt on vaja 2?5 aastat, et olulised muudatused ära teha ning nende esimesi vilju näha. SBD planeerib alati vähem aega, aga praktika näitab, et aega läheb alati rohkem, eriti siis, kui efekt tuleb väga mitme olulise teguri muutmise kombinatsioonis. ?Samas ei tee me kunagi midagi ?müügiks?, vaid ehitame üles võimalikult efektiivseid firmasid, mis saavad olla efektiivsed ka väga pikas perspektiivis,? ütles Riismaa.
Ettevõtte ülevõtmisel on iga riskikapitalisti esimeseks ülesandeks enda positsiooni täpsustamine, seejärel eesmärkide ja visiooni revideerimine ning äriplaani koostamine.
Äriplaani koostamise eesmärk ei ole pelgalt mingi teksti paberile saamine, vaid usutavate strateegiate ja taktikate leidmine, mille eest võitleb kogu meeskond, märgib Riismaa. Tema arvates peab taktika olema välja töötatud just sellesama meeskonna poolt, mitte välja mõeldud kuskil mujal.
Ettevõte läheb Riismaa sõnul pankrotti siis, kui tekib ootuste ja tegelikkuse
konflikt, ei saa saavutada planeeritut kas ettevõttesiseste või -väliste faktorite tõttu. ?Näiteks võib mõni risk, mida äriplaani koostamisel on küll arvesse võetud tõenäosusega 1/1 000 000, siiski realiseeruda ja kogu ettevõtte endaga kaasa viia,? lausus Riismaa.
Robert Jaani erineb riskikapitalistidest selle poolest, et ta hakkab ettevõtet juhtima ilma investeeringuta. Jaani sõnul on hädas firmasid aidanud leida tutvused. Mingil määral on see seotud ka senise töö tulemustega, sest ebaõnnestujatele saneerimistööd uuesti ei pakuta.
Jaani sõnul on põhiline, et ettevõttel on säilinud normaalne majandustegevus, see tähendab käive. ?Ettevõtte potentsiaali demonstreerib erinevate näitajate kogum,? ütles Jaani. ?Seiskunud ettevõtte käivitamisel kaasnevad suured kulud ja seiskumise põhjustab üldjuhul käiberaha nappus, mis omakorda põhjustab hankijate usalduse kaotuse ? hakatakse nõudma ettemaksusid.? Viimase stsenaariumi korral tuleb Jaani arvates kasuks kaaluda pankroti varianti, mis kergendab saneerimist.
Pankrotti ajab ettevõtte lühiajalise raha investeerimine põhivarasse ehk pikaajaliselt, mille tõttu tekib olukord, kus kõik oleks nagu olemas, aga midagi on puudu. Puudujääke põhjustab vale arvestus või äriplaan, mida üritatakse kuidagi ületada. ?Investeeringud on tehtud ja töötajad soovivad palka, ehk toimub kulutamine vastavalt äriplaanile, aga tulud ei vasta planeeritule,? ütles Jaani. ?Võib öelda, et paljudel juhtudel ei osata hinnata turgu ja arengut nähakse alates käivitamisest sirgjoones üles.?
Saneerimisega on Robert Jaani tegelenud ASis Adavere Lihatööstus, mis käivitati pärast pankrotistumist ja seiskumist, ning ASis Salvest Tartu Konservitehas, mis on praegune AS Salvest. Hetkel on Jaanil käsil Meieri Tootmise AS ja AS Paide Piimakombinaat. Viimased on endised ASi Ühinenud Meiereid tütarettevõtted. ?AS Salvest oli kasumlik ettevõte, kuid vajas muutust tootmisettevõttest müügiettevõtteks,? lisas Jaani.
Robert Jaani sõnul on tema esimeseks tegevuseks ettevõtte ülevõtmisel eelnevalt saadud informatsiooni kontrollimine erinevate allikate käest kuni lihttööliseni välja. ?Põhiline on selgitada raha tekkimise ja kulumise kohad kahanevas järjekorras ning kas need on õiged,? ütles Jaani.
Jaani arvates tuleb tegeleda olulisega, samas koguda infot pisiasjadeni välja, mis üldjuhul annavad kindlustunde selles, et tegeletakse õige olulise probleemiga või juba uuega.
1999. aastal tuli Eestisse Taani päritolu ärimees Gert Jensen ja avastas, et Eesti Konteinerveod AS on pankroti äärel. Jensen otsustas firma päästmisel kätt proovida, kuid enne ülevõtmist toimus põhjalik uurimine ja analüüs. Ülevõtmise aasta lõpuks oli AS EKV kasumis 0,7 miljoni krooniga. Järgmisel aastal oli kasum juba 1,6 miljonit. Väga suur hüpe ettevõtte majandustegevuses toimus eelmisel aastal, kui kasum kasvas 18 miljoni piirile ja käive 60 miljonini. Käibe suurenemise tõi Jenseni sõnul kaasa uute veokite ostmine ja masinapargi täielik uuendamine.
Autor: Lauri Levo

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele