Lääne-Virumaal võitlevad erakonnad ja valimisliidud ülemvõimu pärast 18 volikogus. Võimule pürib iga kuuekümnes läänevirulane 70 tuhandest.
Suurparteide kõrval püüavad rahva hääli valimisliidud a la Tasakaal ja Koduvald. Näikse siiski, et valimisliitude aeg hakkab ümber saama. Vaid kahes vallas on liidukandidaatide arv parteilastest üle.
Hoolimata idamaa lähedusest ei leidu Tapa ja Kundagi valimisnimekirjades vene erakondi. Tööstuslinn Kunda jääb silma veel nimekirja lakoonilisusega ? esindatud ainult Mõõdukad, Isamaaliit ja Keskerakond.
Kuigi Rakveres loobus kohalik suurärimees Oleg Gross kandideerimast, pürib enamik vanu tegijaid tagasi linnavolikokku. Kohalikud asjatundjad ennustavad linnas edu Reformi- ja Keskerakonnale. Favoriiterakonnad seadsid oma nimekirju vedama vastavalt linnapea Matti Jõe ja riigikogulase Toomas Vareki. Valdades esindavad Keskerakonda näiteks Urmas Laht Riigikogust ja legendaarne Viru-Nigula vallavanem Ain Tiivas.
Valimislubadusi on laias laastus kahte sorti. Praegused olijad pakuvad pisemat präänikut, kõneldes pigem omavalitsuste alafinantseerimisest. Need, kes võimu juurest eemal, lubavad tihti asju, mille teostamiseks oleks kolme aasta asemel kaheksat või suisa kümmet tarvis. Palju on konkreetseid lubadusi üht-teist ehitada või remontida.
Kohalik rahvas valib pigem väljakujunenud meeldimise/sallimatuse põhjal. Väikeses paigas on inimeste suhe poliitikutesse isiklikum kui riigi tasandil. Kas või Väike-Maarja füüreriks kutsutud vallavanem Sven Kesler ? inimesed kas vihkavad või armastavad teda.
Lubaduste ja parteilise kuuluvuse ebaolulisust kinnitab ka nimekirjadesse jaotumine. Tuleb ette sedagi, et isamaaliitlane kandideerib Rahvaliidu nimekirjas.
Autor: Vahur Afanasjev