Varimajanduse osa Eestis põhjanaabritest poole suurem

Erinevalt Soomest on Rootsi püüdnud välja arvutada, palju riigil võib varimajanduse ja muude põhjuste tõttu aastas makse saamata jääda. 2001 koguti Rootsis makse 1935 miljardit Eesti krooni. Rootsi maksuameti eksperdi Annika Perssoni arvestuste kohaselt jääb riigil maksupettustena saamata 155?190 miljardit ehk ligi üks kümnendik sellest summast. Kokku hindab Rootsi maksuamet maksmata maksude suuruseks 8 SKTst, samal tasemel peaks see olema teistes Põhjamaades.

Riigi varimajanduse suuruseks hindab Rootsi 85?103 miljardit Eesti krooni. Ekspertide hinnangul ei ole selle suurus viimasel aastakümnel eriti kasvanud. Põhiliselt on see levinud restoranides, juuksurisalongides, ehitustel, kaubanduses, kus rakendatakse musta tööjõudu või makstakse vähem makse.

Rootsi maksuameti andmeil on kasvanud aga muud maksupettused. Et vältida Rootsi kõrgeid makse, on Rootsi kodanikud paigutanud oma vara välismaale kuni 860 miljardit Eesti krooni, mille tõttu riigil jääb aasta kapitali- ja varamaksuna saamata umbes 14 miljardit krooni. Olgu öeldud, et 80. aastate algul oli välismaale raha paigutatud kümme korda vähem. Seda uurinud ekspert Per Olof Edin on soovitanud valitsusel järgida Austria eeskuju, mille maksureform tõi välismaale pakku läinud kapitali kodumaale tagasi.

Soome uurimismeetodid on teised kui Rootsil, seepärast on meie seisu raske võrrelda, ütles Soome rahandusministeeriumi projektijuht Markku Hirvonen, ekspert varimajanduse alal. ?Meie ei uuri saamata makse, vaid eelkõige varimajanduse võimalikku levikut,? lisas ta.

Soome eelmise aasta uuring näitab, et 90. aastate algusega võrreldes moodustab varimajandus endiselt 4?5 SKTst, ainult selle rahaline suurus on koos SKTga kolmandiku võrra kasvanud. 2001. a varimajanduse väärtuseks hinnatakse 78,3 miljardit krooni. Hirvoneni hinnangul moodustavad maksmata maksud sellest summast umbes poole. Enim on varimajandus Soomes levinud restoranides, ehitustel, juuksurisalongides, hotellides, poodides. Näiteks juuksurite käibest arvatakse kuni veerand varimajanduse alla ja restoranides 21.

Hirvonen juhib tähelepanu sellele, et varimajandus tungib järjest rohkem väärtpaberitehingutesse ja rahvusvahelistesse investeeringutesse. Näiteks on soomlastel ainuüksi Luksemburgi fondidesse paigutatud 47 miljardit krooni, mille tootlikkus jääb Soomes registreerimata. Samuti jäävad paljud Helsingi börsil rahvusvaheliste vahendajate tehtud tehingud Soome aruandluses kajastamata. Hirvoneni arvates tuleks muuta Soome seadusi, nii et välisfondidel ja maakleritel lasuks informeerimiskohustus.

Eestis jt ELi kandidaatriikides jälgitakse varimajandust statistiliste vaatlustega, mida Brüsseli metoodika järgi teostab statistikaamet. Koostamisel on 2000. a varimajanduse ülevaade, viimane tehti 1997. aastal. Viis aastat tagasi oli kandidaatriikides varimajanduse osakaal keskmiselt 14 SKTst, seega umbes kolm korda suurem kui Põhjamaades, kuid väiksem kui ELi liikmesriikides Kreekas ja Itaalias. Eesti jäi oma näitajaga täpselt keskmisele tasemele, suurim oli see Leedus (21 SKTst) ja väikseim Küprosel (4 SKTst). Eesti varimajanduse rahaliseks väärtuseks hinnati 6,7 miljardit krooni, millest maksmata maksude osa oli umbes 30, ütles Eesti statistikaameti makroökonoomika teenistuse juhataja Erika Sisask.

Koostamisel oleva 2000. a varimajanduse ülevaate kohta ütles Sisask, et protsentuaalselt on see mõnevõrra vähenenud, kuid rahaliselt koos SKPga suurenenud, olles 7?8 miljardi krooni vahel.