• OMX Baltic0,58%308,82
  • OMX Riga−0,07%869,76
  • OMX Tallinn0,68%2 049,63
  • OMX Vilnius−0,04%1 213,1
  • S&P 5000,12%5 965,32
  • DOW 300,36%42 809,61
  • Nasdaq 0,04%19 218,97
  • FTSE 1000,17%8 699,31
  • Nikkei 225−0,68%37 498,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,39
  • OMX Baltic0,58%308,82
  • OMX Riga−0,07%869,76
  • OMX Tallinn0,68%2 049,63
  • OMX Vilnius−0,04%1 213,1
  • S&P 5000,12%5 965,32
  • DOW 300,36%42 809,61
  • Nasdaq 0,04%19 218,97
  • FTSE 1000,17%8 699,31
  • Nikkei 225−0,68%37 498,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,39
  • 03.10.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ain Hanschmidt: laenu tuleb võtta vastavalt äriplaanile

Eesti Ühispanga president Ain Hanschmidt ütles, et nii ettevõtja kui ka eraisik peaks laenu võtma vastavalt äriplaanile ning kulud peavad olema pideva kontrolli all.
Eesti Ühispank on Hanschmidti sõnul Eesti majanduskasvu suhtes optimistlik, lootes, et järgmise aasta kasvuks tuleb 5. Seda toetavad ka senini püsinud positiivsed kasvuootused peamistel eksporditurgudel.
Sellegipoolest on prognoosimine väga keeruline ning sõltub paljuski prognoosijast. Kommertspangad on tavaliselt siin optimistlikumad kui keskpangad, lisas ta.
Kuigi Eesti jooksevkonto defitsiit on suur ja väliskeskkond heitlik, on Eesti Ühispank Eesti majanduse suhtes optimistlik ning soovitab ettevõtjatel koostada järgmiseks aastaks positiivne äriplaan.
Panka muutis järgmise aasta suhtes märksa optimistlikumaks Eesti II kvartali 7 protsendine majanduskasv. Hanschmidt tõdes, et investeeringute kasv oli selles kvartalis igati meeldiv ja eratarbimine tugev.
Eesti panganduses käib praegu konkurents mitte ainult kohalike pankade, vaid rahvusvaheliste pangandusgruppide vahel, sõnas Hanschmidt.
Järgmiseks aastaks näeb Ühispank tõsist laenumahtude kasvu. Laenuportfell peaks kasvama 17,5 ning liisinguportfell 20. Optimistlikult vastu võetud II pensionisamba tõttu peaks säästmine kasvama, aga mõnevõrra vähem kui varem.
Kuna Euroopa Liidus ulatub pankade koondlaenuportfelli suhe riigi kogumajanduse koguprodukti (SKPsse) 109 protsendini ning Eestis vaid 45 protsendini, peaks kohalikul turul püsima laenutegevus tugev, märkis Hanschmidt. Kasv võiks seega olla vähemalt kahekordne.
Laenu andmist ja laenutoodet peab Ühispank panga jaoks kõige tähtsamaks asjaks, kuid samuti on praegu tähtsad ka laenude andmise põhimõtted.
Hanschmidti sõnul suureneb tulevikus laenuandmise analüüsil rahavoo osatähtsus. Traditsiooniliselt peab aga igasuguse krediidialase tegevuse aluseks olema usaldusväärsus. Laenu otstarve peab Ühispanga presidendi sõnul olema täielikult arusaadav, laenusaaja omafinantseering piisav ning tagasimaksmiseks peab olema alternatiivseid võimalusi. Laenamisel tuleb arvestada ka äritsükli negatiivseid mõjusid.
Väga oluline on, et inimene peab tahtma laenu tagasi maksta, naljatles ta.
Kroonilaenude intressimäär on tänaseks langenud 7,5 protsendini ning Hanschmidt ei näe, et intressid poole aasta jooksul tõuseksid.
Väga tähtsat rolli mängivad aga Euroopa Keskpanga otsused. Kui keskpank baasintressi muudab, kajastub see kohalikus laenuraha hinnas.
Hanschmidti sõnul on väga hea avalike andmebaaside areng, need aitavad pangal välja selekteerida potentsiaalseid võlglasi.
Korralikke ettevõtteid tahab Eesti Ühispank rohkem siduda eritingimustega, et saaks väheneda tagatiste osatähtsus.
Probleemiks pidas Hanschmidt laenuturul Euroopa Liidu nõuete täitmiseks tehtavaid investeeringuid, mis ei suurenda ettevõtete efektiivsust ega taga ka kaubanduskinnisvara plahvatuslikku arengut.
Ettevõtete laenuturul midagi aastaga eriti muutunud ei ole, kui, siis firmad peaks küsima rohkem riskide maaandamise tooteid, leidis ta.
Hanschmidt rõhutas, et laenu tuleb võtta vastavalt võimetele. Korteritesse ei tohi investeerida 50aastase nägemuse põhjal. Ostetud korterid peavad olema käibes, manitses ta konverentsil osalejaid.
Hanschmidt ütles oma kõne lõpetuses, et investorite huvi võlakirjade järele on suur, ning samuti seda, et järgmine aasta on hea ettevõtete börsile tulekuks, kuna paus on olnud juba küllaltki pikk.
Samas rõhutas ta ka seda, et laenu valuuta ja tähtaeg olgu valitud vastavalt äriplaanile. Ettevõttel tuleb hoida kulusid kontrolli all, tõsta kvaliteedistandardeid, suurendada professionaalsust ja nõudlikkust ning tõsta palku ainult koos tootlikkuse kasvuga. Samas peab palgatõus olema piisavalt suur, et töötaja ära ei jookseks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele