• OMX Baltic−0,27%302,04
  • OMX Riga0,14%871,12
  • OMX Tallinn−0,12%1 986,77
  • OMX Vilnius0,65%1 205,48
  • S&P 5003,14%5 837,67
  • DOW 302,75%42 382,33
  • Nasdaq 4,23%18 687,02
  • FTSE 1000,59%8 604,98
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,09
  • OMX Baltic−0,27%302,04
  • OMX Riga0,14%871,12
  • OMX Tallinn−0,12%1 986,77
  • OMX Vilnius0,65%1 205,48
  • S&P 5003,14%5 837,67
  • DOW 302,75%42 382,33
  • Nasdaq 4,23%18 687,02
  • FTSE 1000,59%8 604,98
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,09
  • 03.10.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjad andsid tulevikku optimismisüsti

Konverentsil ?Äriplaan 2003? eelarve koostamise üle diskuteerinud ettevõtjad olid laias laastus ühel meelel, et selle koostamise juures aitab kõige rohkem oma peaga mõtlemine, eelarve täitmise aga tagab kõva töö.
Valdavalt on Eesti ettevõtete tippjuhid seda meelt, et mingit märkimisväärset majanduse ülekuumenemist meil ei eksisteeri. Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi küsimusele, kas Eesti majandus ilmutab ülekuumenemise märke ja kui, siis milles need avalduvad, vastas enamik diskussioonis osalejaist, et otsene ülekuumenemine siiski puudub, kui, siis võib seda täheldada vaid kinnisvarasektoris ning kui veel spetsiifilisemalt läheneda, siis eeskätt kaubandusliku kinnisvara sektoris.
Jüri Vips: ?Ülekuumenemise peamine stimulaator on kõrge riskiga toodete ostmine. See tähendab seda, et ostetakse selliseid asju, mida tegelikult tarvis ei ole.?
Varem oli Eesti Ühispanga president Ain Hanschmidt oma sõnavõtus ettevõtjatele südamele pannud, et investeerida tasub ikkagi ainult vaba raha, kui seda ei ole, siis pigem mõningaks ajaks investeeringud katki jätta, aga mingil juhul ei tohiks investeeringuteks kasutada laenatud raha.
Teine diskussiooni märksõna oli regionaalpoliitika. Üldiselt arvati, et ühinemisel Euroopa Liiduga peaksid Eesti regionaalsed erinevused tasapisi kaduma, mis aitab ka praegustel nn seisva veega ääremaadel kiiremat arengut saavutada. Positiivne oleks selles vallas kindlasti reisirongiliikluse taastamine. Eriti, mis puudutab turismi edendamist Venemaaga, hindavad ettevõtjad.
Feliks Mägus: ?Eriti aastavahetuse ajal on meil olnud tõsiseid probleeme Peterburi ja Moskva klientide toomisega Tallinna. Need probleemid oleksid võinud olla väiksemad, kui raudteeliiklus oleks korras.?
Jaanus Otsa: ?Ma tõepoolest ei tea, kuidas lahendada regionaalsete erinevuste ja rikaste ja vaeste probleemi.?
Järgmise aasta eelarve koostamise osas jõudsid diskuteerijad järeldusele, et mingit võlukepikest eelarve õigeks koostamiseks pole ja iga ettevõtja peab oma olusid arvestades, riske hinnates ning oma meeskonda kasutades võimalikult optimaalse äriplaani kokku panema.
Peamiselt tuleks rõhuda toodangumahtude kasvatamisele, uute turgude leidmisele ja ettevõtte igakülgsele arengule, hindasid kõnelejad, kusjuures võimalikult kiiret arengut ei saa seada eesmärgiks omaette ? ideaalis peaks kasv olema mõõdukas ja stabiilne.
Jüri Kraft: ?Minul on eelarve jaoks ka võluvits ? meie julgus teha ja usk sellesse, mida me teeme.?
Ülekuumenemisega pole minul erilist suhet olnud.
Piduriks saab korrektsete töötajate leidmine.
Rikkad ja vaesed ? kelle jaoks see on probleem? Minu jaoks mitte.
Eestis ei väärtustata keskklassi.
Mõelge oma peaga, ärge kopeerige teisi.
Teades potentsiaali, siis esimesed kolm aastat oleks 10ne majanduskasv täiesti reaalne.
Teatud disproportsioonid on kahtlemata olemas, ohud kalduvad kinnisvaraäri valdkonda.
Meie ettevõtetes on töötajate arvu vähenemise trend.
Protsentide arvutamist on alati erinevalt tõlgendatud.
Ma ei näe Eesti regionaalpoliitikas midagi traagilist, sest Eesti pole tervikuna mingi eriline suurus.
Nii mõnigi nähtus on meil üle politiseeritud.
Tehke seda, mida õigeks peate.
Pidev 10ne majanduskasv on minu arvates liig, pigem ikka 6?7. Sõltume liiga palju muust maailmast.
Potentsiaal on suur sisetarbimise kasvuks.
Arenguga kaasneb töötajate arvu suurendamine niikuinii.
Klientide toomisel Tallinnasse eriti Peterburist ja Moskvast oleks palju abi, kui meil oleks raudteeliiklus tasemel.
Tallinna on juba kõik niigi näinud, nüüd tuleb keskenduda ka väljaspool pealinna asuvate huviobjektide näitamisele.
Äriplaan peab olema suunatud arengule. Kasutage uusi turge ja arenege.
Äri on suhteliselt vabatahtlik tegevus.
Ma ei oska interpreteerida maksuseadusi ? makse lihtsalt tuleb maksta.
Kui inimene suudab oma palgast katta juba oma igapäevased vajadused, siis hakkab ta üha enam ka pikemas perspektiivis mõtlema.
Pigem on meie probleem töökohtade täitmises.
Majanduskasv peaks olema periooditi 6?8. Meil on see vahepeal liiga aeglane.
Mina küll ei oska sellist asja lahendada.
Regionaalpoliitikas on oma osa kahtlemata nii kohalikel omavalitsustel, keskvalitsusel, ettevõtjatel kui ka kohalikul elanikkonnal.
Võluvitsa eelarve koostamiseks ei ole ? tehke iga päev kõvasti tööd.
Töötajate arvu osas oleme säilitanud stabiilsuse.
Olen Peipsi-äärsete alade arenguplaani rakendamisest kuulnud juba kakskümmend aastat, aga paraku pole sellega kuhugi jõutud.
Minul on võluvits olemas ? see on meie julgus ja usk. Kui kasvab toodangu maht, kasvab ka kasum.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele