Liina Tõnisson: edu soosib aktiivseid ja ettevõtlikke

Majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson rääkis Äripäeva konverentsil ettevõtte äriplaani ja eelarve planeerimist läbi Euroopa Liiduga liitumise prisma.

?Majandusministrina saan ma läbirääkimiste seniste tulemuste alusel nüüd vaid kinnitada, et ettevõtluskeskkonnas regulatsioonide osas enam suuri muutusi pole ette näha,? ütles Tõnisson ettekande sissejuhatuses ettevõtjaile, keda liitumine Euroliiduga tugevalt mõjutab.

Nimelt toob liitumine toob kaasa kulusid, mille põhiraskus langeb valdavalt ettevõtetele. Tõsi, see pakub ka täiendavaid tulusid, kuid ettevõtted ei saa oma kulude täies ulatuses kompenseerimisele kindlad olla.

Liitumisega kaasnevate kuludena on välja toodud suur investeeringuvajadus viimaks ettevõtted kooskõlla ELi nõuetega, reaalpalkade kasvutempo kiirenemine ja väliskaubanduse kallinemine SRÜ ja Eestist Euroopa Liiduga hiljem liituvate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suunal.

Liitumine võib põhjustada enam probleeme siseturule tootjatele, kes varem ei pidanud ELi nõudeid täitma. ?Mulle tundub, et kulude kasvu on hõlpsam kompenseerida neil eksportijatel, kes võidavad tolliväliste kaubandustõkete kaotamisest või vähenemisest,? ütles Liina Tõnisson.

Meil on oldud seisukohal, et Eesti reaalpalkade kasv liitumise järel vaid kiireneb seoses meie sissetulekute lähenemisega Euroopa Liidu keskmisele. Majandusminister seadis sellise perspektiivi aga kahtluse alla, sest kui palgatõusuga ei kaasne tootlikkuse kasvu, hakkab olukord majanduses halvenema: palga kasv ilma tootlikkuse kasvuta vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ja kasumeid, takistab investeeringuid ning kokkuvõttes sunnib vähendama töötajate arvu, analüüsis Tõnisson olukorda.

Samas ei ole tema ennustuse järgi ettevõtete palkade tõusu võimalused lähiaastatel just kõige paremad, sest liitumisega seonduvad kulutused võtavad oma. ?Nõutavad keskkonnakulutused mitte ainult ei suurenda ettevõtete tootmiskulusid, vaid muudavad ka tööturgu, ja kuivõrd kõik ettevõtted ei suuda neid nõudeid täita, lõpetab osa neist tootmise, ülejäänutel tuleb aga konkurentsis püsimiseks tuntavalt suurendada tööviljakust,? prognoosis Tõnisson. Kokkuvõttes tähendab see tööjõu kokkuhoidu, töötajate arvu vähenemist. Tööturu pingestumine aga peaks lähitulevikus palkade kasvu senisest enam vaos hoidma.

Samas hoiatab minister, et kõiki kulutusi ei saa panna liitumise süüks ? välisturgudel konkurentsis püsimiseks tuleb majanduse tootlikkust tõsta niikuinii.

Tootlikkuse kasvu aluseks peab Tõnissoni hinnangul saama eelkõige toodete ja teenuste suurem lisandväärtus, mis omakorda eeldab paremate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Tuleb liikuda tööjõumahukalt tootmiselt tehnoloogiamahukale.

Siin ootavad Eesti ettevõtjad abi välisinvesteeringutest. Need loovad töökohti, nendega võib kaasneda oskusteabe sissevool ja töötajate koolitus. Nende sihiks aga pole Eesti majanduse õitseng, vaid loomulikult oma ettevõtte kasumlikkus. Seetõttu paigutatakse siia just nii palju raha ja teavet, kui on vaja toote või detaili konstrueerimiseks. ?Ainuüksi välisinvesteeringutele tootlikkuse ja lisandväärtuse suurendamisel lootma jääda ei saa, tuleb ise seada ambitsioonikaid strateegilisi plaane, olla innovatiivne,? manitses minister ettevõtjaid.

Europooldajate arvates tulevad tehnoloogia uuendamise ja tootearenduse rahastamise ressursid Euroopa Liidust. Lisaks väliskapitali kaasamisele on eelkõige siin ettevõtete võimalused oma konkurentsivõime suurendamist rahastada, arvab Tõnisson.