• OMX Baltic0,17%303,2
  • OMX Riga−0,04%868,25
  • OMX Tallinn0,37%1 999
  • OMX Vilnius−0,16%1 205,47
  • S&P 500−0,01%5 886,1
  • DOW 30−0,24%42 040,02
  • Nasdaq 0,51%19 107,29
  • FTSE 100−0,21%8 585,01
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,81
  • OMX Baltic0,17%303,2
  • OMX Riga−0,04%868,25
  • OMX Tallinn0,37%1 999
  • OMX Vilnius−0,16%1 205,47
  • S&P 500−0,01%5 886,1
  • DOW 30−0,24%42 040,02
  • Nasdaq 0,51%19 107,29
  • FTSE 100−0,21%8 585,01
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,81
  • 03.10.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peeter Võrk: palka saab tõsta ainult ef ektiivsem töö

Töötajate palga tõstmise võtmeküsimus on nende töö efektiivsus, ütles konsultatsioonifirma PWP tegevjuht Peeter Võrk eilsel konverentsil ?Äriplaan 2003?.
Palka mõjutab eelkõige tööturu seis. Eesti ettevõtluse suurim probleem pea kõigis sektorites on kvalifitseeritud tööjõu puudus.
?Puudu on inimesi, kes oskaks tööd hästi ja efektiivselt teha,? rääkis Võrk. ?See on müüt, et Eestis on hea tööjõud, pigem ollakse valmis lihtsalt töö ära tegema.?
Kvalifitseeritud ja efektiivsete töötajate puuduses on firmad sunnitud üksteiselt häid inimesi üle ostma ? heade inimeste defitsiit ajab kulusid järjest suuremaks.
?Seetõttu on võtmeküsimuseks töötajate efektiivsus: palka pole võimalik tõsta, kui töö efektiivsus ei kasva,? kinnitas Võrk. Palgatõusu pole ka võimalik nõuda, kui efektiivsus pole kasvanud.
Järgmisel aastal ei ole vähekvalifitseeritud töötajate palgatõusuks Võrgu hinnangul otsest põhjust. Samas kui nende palka pole ammu tõstetud, oleks vajalik tasu korrigeerimine elukalliduse tõusu võrra. ?Inflatsioon ei ole palgatõusu põhjus, selleks on turu seis,? kinnitas ta.
Kvalifitseeritud spetsialistidest oleks palka vaja tõsta vaid parimatel. Keskastme juhtidel, kes on end õigustanud, tuleks palk viia vastavusse turul pakutavaga. Headele tippjuhtidele tuleb hakata aga maksma märgatavalt rohkem kui täna, väitis Võrk. Firmajuhil tuleks eelkõige hoolitseda töötamiseks soodsa firmakultuuri eest, tõsta parimate põhipalka, juurutada tulemustasu, mida seotakse firma edukusega, ning maksta preemiaid individuaalse edukuse eest. ?Ärge makske jõulupreemiaid, inimesed pole midagi teinud selleks, et jõulud tuleks,? märkis ta.
Peeter Võrk sõnastas ka firmajuhi rusikareegli, mille järgi tuleb jälgida, et inimeste palgad ei oleks üle 20 protsendi madalamad turu ehk otseste konkurentide tasemest, samuti tuleb jälgida tööturu taset, mitte keskmise palga numbrit.
Selle reegli jälgimise eeldus on firmakultuur ? tuleb jälgida, et see ei oleks kehvem naabri omast ehk teadke, mida töötajad arvavad.
Võrk analüüsis töötajate lahkumise põhjusi ja nentis, et need sõltuvad sellest, mis positsioonil inimene töötab, ega ole alati ja esmaselt seotud sissetulekuga.
Tippjuhi lahkumise kõige sagedasem põhjus on üleostmine, keskastme juhil karjäärivõimaluste otsimine, spetsialistil ettevõtte mikrokliima ning töö huvitavus ning töölisel elukallidus.
Võrgu prognooside kohaselt võib lähiajal nii mõnigi firmaomanik avastada, et praegune tippjuht ei ole võimeline pikas perspektiivis tema ettevõtet konkurentsis hoidma, ja see suurendab vajadust uute tippjuhtide järele.
Üldises plaanis mõjutavad aga peale tööturu olukorra tööjõukulusid seadused: miinimumpalk, maksud, erisoodustused ja aktsiisid, ning inflatsioon: kulud transpordile, kontoritarvetele, sidele ja kindlustusele.
Miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal ilmselt orienteeruvalt 10 protsenti, auto erisoodustusmaks tõuseb 800 krooni auto pealt, kontoritarvete ja transpordikulud kasvavad, samuti mobiiltelefonide arved.
?Kuna inflatsiooni tõttu kasvavad kõik kulud, siis ei peaks neid personali kontekstis eraldi jälgima,? märkis Võrk. Suurenevad ilmselt ka mobiilikulud, kuna inimeste suhtumine mobiiltelefoni on muutunud ning järjest enam eelistatakse seda tavatelefonile.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele